Vikat+ nr. 17 - Miks naistele meeldivad casanovad?

Day 3,760, 03:50 • Published in Estonia Estonia • by Vambola Vikat

Miks naistele meeldivad "casanovad"?

Mõni aeg tagasi lahvatas skandaal, kui keegi julges öelda, et üksiemad ei sobi aasta emaks ja iga ettejuhtuva mehega ei pea kohe lapsi vorpima hakkama. See ütlemine sai palju negatiivset vastukaja ning sellest tehti isegi räpimoodi laul, mis iseenesest oli täitsa hea laul.

Siiski ei hakka mina sellesse arutellu nina toppima, eks ole igasuguseid inimesi ja igasuguseid elusaatuseid. Kuid väike tõetera on siiski selles sees, et naistele on läbi aegade meeldinud „casanovad.” Mitte ilmtingimata sellepärast, et neil on palju erinevaid suhteid vaid kuna nad omavad ilmselt mingit müstilist „kvaliteeti,” mis emastele meeldib. Ma ei kasuta sõna emane, mitte kellegi solvamiseks vaid sellepärast, et „casanovade” jumaldamisel on olemas evolutioonibioloogiline seletus ning seda käesolev värske Vikat+ väljaanne asubki lahkama.

Pärast Darwini teooriate tõestamist ja tunnustamist jäi evolutsioonibioloogidel palju aega üle ning lõpuks jõuti sinnamaani, et asja enda juure juurde jõuda. Evolutsiooni edasiviivaks jõuks on ja jääb seksuaalne valik. Ilma selleta evolutsioon ei toimi, suguline paljunemine on evolutsiooni alustala. Ilma sugulise paljunemiseta liik kaob (nii on hulkraksetel, ainuraksetel käib see natuke teisiti aga seda me antud artiklis ei lahka vaid keskendume hulkraksetele), muutuvas keskkonnas ei suuda sama fenotüübiga (füüsiliselt ja keemiliselt avalduvad isendi tunnused, omadused) isend kohaneda uue keskkonnaga. Selleks evolutsiooni käigus liik kohastub. Olles päris korrektne ja mitte liigselt lihtsustada pean mainima, et evolutsioonil ei ole liikidega mitte mingisugust pistmist. Liik on inimese loodud üksus ja reaalsed liikide piirid pole nii selged kui võiks arvata. Liigi olemust lahkas Vikat+ pikemalt, kuid mitte täielikult, oma 9. väljaandes - „Igavese elu saladus.”

Mis aga on nn „casanovafiilia” evolutsiooniliseks seletuseks? Kõik saab alguse evolutsiooni kõige efektiivsemast edasiviijast - sugulisest paljunemisest. Selleks, et suguliselt paljuneda on tavaliselt (kuid mitte alati) vaja kahte eri soost isendit ja sugukavatsuslikku kohtumist. Kuigi tänapäeva ühiskonnas on võrdõiguslikus väga moes, siis loomariigis see nii ei ole. Partneri valik on tavaliselt ühe sugupoole ülesanne. Tavaliselt on selleks emasloom. Selleks, et emasloom oskaks valida, on isastel evolutsiooni tulemusel tekkinud igasuguseid erinevaid kohastumisi, mis alati ei pruugi kõige suuremat kasu tuua või on hoopiski kahjulikud.

Miks valib emasloom? Selle peamiseks põhjuseks on paljunemisvõimekuse erinevus. Isasloomal on väga lihtne suurendada oma järglaste arvu, emaslooma järglaste maksimaalsel arvul on aga selged piirid.

Emane loom valib oma partneriks kõige atraktiivsema välimusega isaslooma. Seda seletatakse nn „seksika poja hüpoteesiga.” Mida atraktiivsem (seksikam) ja „parema jutuga” on isasloom ehk mida rohkem järglasi suudab ta elu jooksul anda, seda suurema tõenäosusega suudavad palju järglasi saada ka tema pojad, viies edasi nii ka emaslooma geene.

Siinjuures tuletan jällegi meelde, mis asi on evolutsioon tegelikult. Evolutsioon on geenide vaheline võitlus, geenid aga määravad milline on isendi välimus ja võime saada hakkama ümbritsevas keskkonnas. Evolutsioonis ei tunta sellist mõistet nagu liik ja evolutsiooni eesmärk ei ole liigi säilitamine. Evolutsioonis osalevad ainult geenid ja isendid on ainult keskkond milles evolutsioon toimub - vaheetapid pikas jadas.

Üks üksik geen ei suuda tagada oma püsima jäämist olles ükskõik kui heade omadustega, tal on vaja säilimiseks kõrvale ka teisi edukaid kaaslaseid. Loeb kogu komplekt.

Nüüd jõuame aga tagasi inimeste maailma. Kuigi loomariigis on ka näiteid kus partneri valijaks on isasloom, näiteks nagu merihobud, kus kompensatsioonimehhanismina kasvatab järglased üles isasloom. Inimeste maailmas justkui oleks kõik võrdõiguslikud ja tegu oleks just kui ühise otsusega.

Eks ta nii mõnikord olegi, kuid ka inimühiskonnas kehtivad evolutsiooni seadused ja atraktiivsus ning järglaste arv on tugevalt determineeritud (määratud) „seksika poja hüpoteesiga.” Ja kui juhtub nii nagu mõnikord juhtub, siis saab siin süüdistada ainult evolutsiooni. Ja tuleb tõdeda, et mida rohkem üks mees meeldib teistele naistele, seda ihaldusväärsem partner ta on.



Vikat+ nr. 1 - Mono või stereo?
Vikat+ nr. 2 - Kas stereo on kräpp?
Vikat+ nr. 3 - Kvaliteetaudiost
Vikat+ nr. 4 - Mahepõllumajandusest
Vikat+ nr. 5 - Valged sedelid
Vikat+ nr. 6 - Cakile maritima ehk merre ei tohi sittuda
Vikat+ nr. 7 - Ars longa, music immortalis
Vikat+ nr. 8 - Fonoautograafist grammofonini
Vikat+ nr. 9 - Igavese elu saladus
Vikat+ nr. 10 - Kas CD on suremas?
Vikat+ nr. 11 - Materjal, see on kõige alus...
Vikat+ nr. 12 - Materjal, see on kõige alus... (2. osa)
Vikat+ nr. 13 - Polüvinüülkloriid?
Vikat+ nr. 14 - Genealoogia imeline maailm... (1. osa)
Vikat+ nr. 14 - Genealoogia imeline maailm... (2. osa)
Vikat+ nr. 15 - Raadio, lustikummut, plärakast...
Vikat+ nr. 16 - Kuidas kodu soojaks saab?