Join the new world

Fonoautograafist grammofonini

1857. aastal patenteerid Léon Scott vibreeriva diagfragma ja nõelaga autofonograafi, mis oli mõeldud heli salvestamiseks paberile. Tegu oli puhtalt visuaalse salvestusega, taasesitamist autofonograaf kahjuks ei võimaldanud. Siiski tehti autofonograafiga maailma esimesed helisalvestised, mis nüüdseks on tehtud ka kuuldavaks. (Loe täpsemalt: Vikat+ nr. 3).

20 aastaks jäigi visuaalne salvestamine ainukeseks võimaluseks kuuldava heli vahetu salvestamise võimaluseks, kuni 1877. aastal Thomas A. Edison tuli välja fonograafiga. Fongraaf tõi helisalvestamisse tõelise revolutsiooni, seda võib nimetada levimuusika eostamispäevaks. Kõige algelisemalt salvestati heli fooliumiga kaetud metallsilindrile. Selline helikandja ei olnud väga praktiline, kuna pikaajalisemat säilitamist ja käsitlemist see ei kannatanud, võimaldades ainult 4-5 korda heli taasesitada. Järgmise sammuna proovis Edison kasutada vahas immutatud paberit. Ka see helikandja polnud praktilise väärtusega, kuigi oli tunduvalt paremate omadustega kui eelmainitud foolium.

Levinud on arvamus, et fonograafi leiutamine ja selle praktiliseks kasutuseks sobiliku tasemeni arendamine oli puhtalt Edisoni kätetöö. Nii see siiski ei olnud. Suured teened on selles osas hoopis Alexander Graham Belli Volta Laboratooriumil, mis oli aga oma arendustöö põhiraskuse suunanud telefoni arendusele, mitte helisalvestamisele. Siiski nähti salvestustehnoloogia arendamisel ka rakendusi side valdkonnas. 1886. aastaks jõudis Belli labor arendustööga helikandjani, millel olid kõik need omadused, mis pidid sellel olema, et suunata leiutis igapäevasesse kasutusse. Sündinud oli vahasilindrer.


Alexander Graham Bell

Vahasilinder kannatas pikaajalist säilitamist, korduvat mahamängimist. Kuigi vahasilinder on kõigest hoolimata suhteliselt õrn asi, seda pidi väga hoolikalt käsitlema, oli see siiski piisavalt tugev. Võrreldes eelnevate materjalidega paranes tunduvalt ka heli kvaliteet, mille saladuseks oli üles ja alla liikuva vao asemel hoopis külgedele looklev helivagu. Sik-sak helivagu oli sündinud.

Fonograaf ei jäänud kauaks üksi turule laiutama. Helisalvestus tegi oma esimesi samme, eksisteeris väga palju konkureerivaid arendusmeeskondi, käis võidujooks ideaalse helisalvestuse meetodi leidmiseks. Sellest aga järgmine kord.



Vikat+ nr. 1 - Mono või stereo?
Vikat+ nr. 2 - Kas stereo on kräpp?
Vikat+ nr. 3 - Kvaliteetaudiost
Vikat+ nr. 4 - Mahepõllumajandusest
Vikat+ nr. 5 - Valged sedelid
Vikat+ nr. 6 - Cakile maritima ehk merre ei tohi sittuda
Vikat+ nr. 7 - Ars longa, music immortalis
Vikat+ nr. 8 - Fonoautograafist grammofonini


Tulemas...
Vikat+ nr. 9 - Igavese elu saladus