Vikat+ nr. 10 - Kas CD on suremas?
Vambola Vikat
Kas CD on suremas?
Seda, et füüsiliste helikandjate kuldajad on möödas ja ei tule tagasi tunnistavad laias laastus kõik sella ala eksperdid. Nii uskumatu ka kui see ei tundu, on CD suurimaks vaenlaseks muutunud vinüülplaat, millele CD ise 20 aastat tagasi peaaegu kabelimatsu andis. Siiski klassikaline heliplaat ei surnud ja pärast ülisuurt tagasilööki ning vinüülituru täielikku kokkukukkumist hakkas turg vaikselt kuid väga vistalt taastuma. Vagudega plaate jäid ostma ainult tõelised melomaanid ja need vähesed kellel polnud mahti moodsat CD mängijat soetada. Enamus suuri artiste lõpetas oma loomingu vinüülil avaldamise. Kas varsti on sarnases seisus ka CD?
Vastus sellele küsimusele on lihtne ja loogiline – jah. Kõik see sama on juhtumas ka CD-ga. Pole põhjust kahelda. Järjekordselt on kätte jõudmas ühe formaadi eluõhtu, saabumas on ka öö. Kuid kas pärast ööd koidab ka hommik?
Praegu veel CD elab, päris priskelt veel. Müügid on suured, veel on vara lüüa hingekella. 2016 oli esimene aasta üle pika aja kui CD läbimüük tervikuna ei langenud, vaid püsis eelmise aastaga enam vähem samal tasemel. Võibolla on CD leidnud oma põhja? CD elumust toetab fakt, et siiani pole ükski helikandja tehnoloogia sisuliselt kadunud. Võimast comebacki teeb vinüül, esindades kõige ürgsemat analoogaudiot nagu näiteks fonograaf, „Edison Disc Record”, 78 rpm šellakplaat ja 45 pööret minutis väntav singel. Tõusumärke näitab ka vana hea kompaktkasset, mis esindab magnetsalvestustehnoloogiaid. Nüüd on ainult küsimus, kas CD võtab enda kanda rolli täita lasertehnoloogia nišši või võtab selle koha keegi teine?
Suure tõenäosusega jääb CD lasertehnoloogia ainuesindajaks, kelle kohustuseks on lasertehnoloogia lippu streamimisajastul üleval hoida. Kuid konkurents on tihe, sest oma osa võivad nõudma hakata ka Blue-ray ja DVD-audio, kuigi selle tõenäosus on väga väike. Üks on aga kindel lõpp on lähedal ja tulevik on tume.
Selleks, et artikli lõpp liiga morbiidne ei jääks, siis füüsiliste heliformaatide vallast ka üks hea uudis. Nimelt on turule jõudnud (Lõuna-Korea turule) täiesti uus füüsiline muusika helikandja formaat – MQS.
Sisuliselt on tegu mikro SD-kaardiga kuhu on salvestatud kõrgkvaliteetne kõrglahutusega 24 bitti ja maksimaalselt 192 KHz välja andev FLAC formaadis fail. Mis teoreetiliselt peaks tagama (aga ainult teoreetiliselt) täpsema taasesituse kui vinüül. Kõigest hoolimata mina isiklikult MQS formaadist vinüülile väga suurt konkurenti ei näe. Kuna MQS puhul on tegu Lõuna-Korea niššitootega, mis tuleneb Lõuna-Korea tarbija eripärast. Lisaks puudub lihtsal SD kaardil nostalgja ning müstika, mida ümbritseb audio tõelist kroonijuveeli – klassikalist heliplaati.
Kuulmiseni!
Vikat+ nr. 1 - Mono või stereo?
Vikat+ nr. 2 - Kas stereo on kräpp?
Vikat+ nr. 3 - Kvaliteetaudiost
Vikat+ nr. 4 - Mahepõllumajandusest
Vikat+ nr. 5 - Valged sedelid
Vikat+ nr. 6 - Cakile maritima ehk merre ei tohi sittuda
Vikat+ nr. 7 - Ars longa, music immortalis
Vikat+ nr. 8 - Fonoautograafist grammofonini
Vikat+ nr. 9 - Igavese elu saladus
Comments
Digitaalset heli pole enam mõtet CD pealt kuulata. Küsimus on mugavuses ja mugavam on enda muusikat striimida Spotifyst, Tidalist või kust iganes. Või siis neid samasid FLAC faile kanda telefonis või eraldi mängijas.
Mõned märkuse😛
Vinüüli võlu on formaadi füüsilisuses.
BluRay võib jääda viimaseks laialt levinud lasertehnoloogia formaadiks. Lihtsam on internetist tirida.
hetkeseis on selline...
striimimisteenused ei taga kaugeltki mitte CD pakutavat kvaliteeti. Isegi itunest pole võimalik saada high-res audiot vaid sisuliselt 320 kbit/s AAC. Praegu 21. sajandil Eesti Vabariigis pakub CD parima kvaliteediga digitaalaudiot, mis turul saada.
Blu-ray audiot ei anna eestis mitte keegi välja, sama lugu ka DVD-audioga.
Eesti klubidest ma parem ei räägi... lasku mp3 edasi.
Internetist on võimalik FLAC formaadis muusikat osta, samas kvaliteet ei ole laiema üldsuse jaoks prioriteet.
BluRay on täna kasutuses filmide ja mängude levitamisel, aga internet on tehniliselt võimeline lasertehnoloogiat asendama. Mängude puhul on digitaalse allalaadimise suunas tööstus juba kiirelt teel. Näiteks võta Steam, PS, XB.
Eesti klubides on hästi läinud, kui sulle YouTubest ripi ei mängita...
nõustun sinuga täielikult, kvaliteet pole juba viimased 20 aastat prioriteediks... ainult hind.
ah jaa... eesti artistide puhul võid küll FLACist ainult und näha 😃
Ma muidugi väga ei kuula ka eesti muusikat.
siiani on aga vinüül konkurentsitult kõige tõetruuma helipildiga formaat.
Tehniliselt ka kõige müravabam, mõtlen siin just digitaalsete seadmete müra. A la õrn sahin klappides.
vinüülil on ainult see spetsiifika, et seda saab ka halvasti teha. Nt taaskasutatud materjalid, vilets masterdus (vao amplituudi ja sügavuse projekteerimine) võivad kõik rikkuda.
Sattusin lugema sellist artiklit kus oli küsimus et kumb on parem: vinyyl või cd?
Vastus on laias laastus selline et vinyyl on kvaliteedilt parim (ei sahise, krabise). Vinyyl i. Aga see mida on nostalgilist hea käega katsuda ja kuulata sahinaid ja krabinaid ja kõike mis sellega kaasneb. Sain ka vastuse miks cd heli nii siht ja klass kõrvale kuulda on.
Selle nimi on 90-el alguse saanud "loudness war". Kes tahab rohkem teada kuugeldagu.
Lihtsalt öeldes on stuudiod salvestanud heli väga kõrge valjusetasemega mis "sööb" kõrged ja mahlakat bassihelid ära. Sama tunne mida teeb mp3 kui see kokku pakitakse.
"Et ilma volyyminuppu keeramata oleks muusika valjus tugevam. Seepärast tunduvad ka 85-95 aastatel välja antud cd plaadid tõetruult ja mõnusalt. Kuigi pidid ise võimendi volyymi juurde keerama. Vana vinyyl sellist loudnessi tõstmist füüsiliselt ei võimaldanud sest muidu oleks nõel vaost välja hüpanud.
Ehk siis kokkuvõttes on cd kvaliteetsem, kuid ära rikutud stuudiote poolt, kuna enamus seda ei märka oma mp3 pleierist ja paljud kasutavad seda jutuubi uploadimiseks vms.
Võibolla on see ka meelega nii tehtud et vältida kvaliteetse muusika rippimist liiga mugavalt...
Viimane küsimuse vastus on kindlasti raha kuna seda ei taha keegi kaotada. Ja keegi enda puuoksa saagida ei taha.
See on ka vastus et miks vingus tagasi tuleb. Seda pole võimalik juba stuudios "nahka keerata" ning ka kvaliteetse audio edasi rippimine
Hea põhjalik artikkel on allpool lingil kes lugeda viitsib:
http://www.laweekly.com/music/why-cds-may-actually-sound-better-than-vinyl-5352162
Tegelikult on see ainult medali üks pool. Selles teemas on ka palju teisi nüansse, kuigi just see "laudness war" on ilmselt kõige suurema mõjuga. Teema vinüül vs CD on ka suuresti usu teema. Eks vaatab vb lähitulevikus on mul viitsimist seda teemat suuremalt avada ning tuua välja ka paljud teised tahud avades nii praktilist poolt kui ka nö religiooseid seisukohti.
Jääme huviga ootama!