Vikat+ nr. 16 - Kuidas kodu soojaks saab?

Day 3,654, 09:16 • Published in Estonia Estonia • by Vambola Vikat

Kuidas kodu soojaks saab?

Nähes, kui viletsalt Vikati viimastel väljaannetel on läinud, teen meeleheitest viimase pingutuse ja paiskan tulle ajakirjanduse tõelise raskekahurväe. Heidan lugejate ette pommi, mis on päästnud väikseid väljaandeid suremast ja hoidnud ära meediaimpeeriumite pankrotte. Mõtlete, mis see võiks olla? Kuna käes on sügis siis pole pikalt vaja mõelda. Õige aeg on rääkida küttepuudest.


See kes novembri kolmandal dekaadil hakkab kuivade küttepuude peale mõtlema on lootusetult hiljaks jäänud, sest kütteperiood on alanud ja kiiremini kui 1-3 nädalaga pole võimalik metsast langetatud palgist kuiva küttehalgu saada, sedagi efektiivse puidukuivati abiga. Klassikalisel teel kuivatades kulub rusikareegli järgi vähemalt aasta, et saada prefektselt kuivi küttepuid. Siiski pole vähe levinud ka praktika, et kevadel riita ja sügisel ahju. Ehk puid kuivatatakse ainult ühe suve. Seda võib harrastada kiirelt kuivavate puu liikide korral. Näiteks halli ja sanglepa puhul. Lehekuulutustes tuntakse sangleppa musta lepa nime all. Vähe levinud pole ka halli lepa valgeks lepaks nimetamine. Aga kuna halli leppa kasutatakse kütteks üldisel vähe, siis väga tihti seda nimetust ei kohta.

Ühe suvega peaks põhimõtteliselt kasutuskõlblikuks küttepuuks kuivama ka kask, kuid garantiid selles osas anda ei julge. Samas näiteks kuuse halud on vaat’ et juba jaanipäevaks kuivad. Kõige kauem kuivavad kõvad lehtpuud nagu tamm, saar ja vaher. Siiski pole puu kõvadus kuivamiskiiruse indikaatorina täpne. Haab olles väga pehme ja kerge puu nõuab korralikuks kuivamiseks vähemalt kahte aastat, vähem kuivades jõuavad ahju sisisevad notid.

Puude kuivatamine pole küttepuude valmistamisel aga esimene etapp. Kuivade kütmismaiate halgude saamiseks peab enne kasvama puu. Tuleb istutada puu. Siiski enamus küttepuudeks kasutatavaid liike külvavad end ise, nende järelkasvuga probleeme sisuliselt ei ole. Kas levivad seemnetega nagu nt kask või taasmetsastub raielank juurevõsudega, nagu haab ja lepp.


Allikas: Vikipeedia

Silmas tuleb pidada aga seda, et ükski metsaomanik ei kasvata metsa eesmärgiga sellest küttepuid teha. Küttepuud on metsamaterjali üks odavamaid produkte, moodustades puidu mahult umbes 10% kuid hinnalt 2%. Suurimaks tuluallikaks on kvaliteetne palk andes umbes poole mahust ja ligikaudu 80% tulust. Peenike kuid siiski kvaliteetne materjal kvalifitseeritakse paberipuuks, moodustades materjali mahust keskmiselt 1/3 ja andes metsaomanikul 1/5 saadavast tulust.

Küttepuude tootmine pole metsaomaniku seisukohast tegevus, kust oleks suurt tulu loota. Siiski küttepuudel on oma hind, neid on vaja lõhkuda ja vastavalt tarbija nõudmisele kas eelnevalt kuivatada või tarnida neid niiskelt lastes kodukütjal endal need kütmismaiateks küttehalgudeks kuivada.

Selleks korraks aitab. Järgmine kord läheme juba metsa ja vaatame kuidas seal toimetatakse, et saada kenad kompud küttemaiad küttepuud kodu soojaks tegema 🙂

Vikat+ nr. 1 - Mono või stereo?
Vikat+ nr. 2 - Kas stereo on kräpp?
Vikat+ nr. 3 - Kvaliteetaudiost
Vikat+ nr. 4 - Mahepõllumajandusest
Vikat+ nr. 5 - Valged sedelid
Vikat+ nr. 6 - Cakile maritima ehk merre ei tohi sittuda
Vikat+ nr. 7 - Ars longa, music immortalis
Vikat+ nr. 8 - Fonoautograafist grammofonini
Vikat+ nr. 9 - Igavese elu saladus
Vikat+ nr. 10 - Kas CD on suremas?
Vikat+ nr. 11 - Materjal, see on kõige alus...
Vikat+ nr. 12 - Materjal, see on kõige alus... (2. osa)
Vikat+ nr. 13 - Polüvinüülkloriid?
Vikat+ nr. 14 - Genealoogia imeline maailm... (1. osa)
Vikat+ nr. 14 - Genealoogia imeline maailm... (2. osa)
Vikat+ nr. 15 - Raadio, lustikummut, plärakast...
Vikat+ nr. 16 - Kuidas kodu soojaks saab?