Pikaks veninud artikkel riigikogu tööst
Day 915, 07:56
•
Published in Estonia 
•
by
•
by Robert Heinoja
Sorry for the english readers in the front, because this article is intended for the estonian readers
Nagu mul juba tavaks on saanud, räägin ma täna, napilt enne valimisi, sellest mis riigikogus tehtud-nähtud. Põhjus miks on see minu ainuke artikkel sel kuul, mis räägib riigikogu tööst, on selles, et selle kuu riigikogu oli võrdlemisi passiivne. Seda kindlasti mitte halvas mõttes. Pigem on jäänud mulje, et midagi pole enam parandada
Esmalt Teodor Ant-I alustatud seaduseelnõu kahe Q1 relvafirma loomiseks Eesti Mobiilse üksuse jaoks. Seaduseelnõu läks läbi 69%-dilise poolthäälega. Ise olin vastu kuna minu arvates on tegemist jälle ühe seadusega, mis annab hoobi relvafirmadele. Isegi juhul kui riik sellest midagi võidab.
Kohe peale seda alustati seaduseelnõuga millega sooviti kustutada eliitväe seadus. Hääletusel see siiski läbi ei läinud.
S33valdi alustatud eelnõu riigikogu esimehe ja aseesimehe mandaadi seaduse punk 2.10 läks 100% läbi.
Järgmisena president Albertti ettepanekust riigikogul anda luba presidendile teha vajadusel maadevahetust eLätiga. Nimelt jutt käis sellest, et kui eLäti peaks soovima rünnata eSoomet siis kas eEesti peaks võimaldama koridori selleks? Kuna soovi avaldanud riik on eEestile võlgu, sest tõenäoliselt pole eLäti sõjaline võimekus piisavalt suur jne, siis 87% inimestest ei olnud sellega nõus.
S33valdi algatatud arutluse peale "Kas on mõtet luua eelarve?" alustatud hääletus läks läbi.
Enrii Lindebaumi alustatud teema "Riigikogu arutlus- ja hääletuskorra parandus" kolmest erinevast valikuvariandist valiti 3 variant.
Tsiteerin:
4.3 Seadus või otsus osutub vastuvõetuks kui see kogub lõpphääletusel rohkem poolt- kui vastuhääli juhul kui seadustes ei ole märgitud teisiti. Vastasel juhul lükatakse arutlemisel olnud teema tagasi.
4.7 Lõpphääletusel peab olema valikuvariant "erapooletu".
4.7.1 Umbusaldushääletusel ei ole valikuvarianti "erapooletu".
Punkt 4.4 kustutada.
Kolmas valikuvariant võeti vastu 67% poolthäältega 23% ja 10% vastu.
President Albertti alustatud teema tulemusena otsustati emiteerida 100K EEK reservi.
S33vald tegi ettepaneku teisaldada 1000 kulda Eesti Kaitsefondi reservi. 79% hääletusel osalenuist olid nõus.
Sir_Tonis2 alustas arutelu "Riigi seisva vara investeerimine". Teema algatati, sest senimaani on riigi rahad suhteliselt mõtetult niisama seisnud. Riigikogu liikmed olid küllaltki skeptlilised antud teemal. Enamus inimesi ei pidanud investeerimist piisavalt usaldusväärseks. Mitmed liikmed tõid suurepärase kohana investeerimisel välja Tjelle panga sealhulgas ka Mina ise (Tjelle omab eRepubliku börsi kus teenin oma leiva ka Mina). Järgmisena tõid mõned RK liikmed välja võimaluse riigi seisva raha eest mõni treeningfirma teha välismaal, et mitte hakata konkureerima eEesti ettevõtjatega. Pakuti veel mitmeid võimalusi raha investeerimiseks. Lõpptulemus oli see, et 26% RK liikmetest ei pooldanud investeermist kuhugi, 10% (sealhulgas ka Mina) pooldasid investeerimist ERX-I (eelmainitud Tjelle panga börs), 5% pooldasid andmist inimestele laenu, mitte keegi ei pooldanud riiklike firmade loomist Eestisse, 38% RK liikmetest pooldasid riiklike firmade loomist välismaale ja 19% arvasid, et raha tuleks panna panka.
Seega alustatakse riiklike firmade loomist välismaale. Minu arvates oleks pidanud kestma arutlus antud teemal kauem. Võib-olla oleks mõtekam hoopis luua eEestil pank mis tegeleks erinevate rahateenimis võimalustega. Igatahes ei tohiks riigi rahadesse ükskõikselt suhtuda, vaid tuleks mõelda rohkem sellele kuidas võimalikult palju võimalikult vähese riskiga riigi rahasid kasvatada. Riiklike firmade loomist välismaale ma siiski õigeks sammuks ei pea.
S33vald alustas riigieelarve arutlusega. Loomulikult hääletati eelarve vastuvõtu poolt.
Riigikogu esimees Krist0 tegi ettepaneku ennast kui riigikogu esimeest tagandada antud ametikohalt
Hetkel käib ka hääletus ühe projekt "Rambo" teema üle, aga kuna ma pole sellel projektil kunagi suuremat mõtet näinud (loe: ei ole teemaga korralikult kursis
Tegelikult tuli artikkel ka liiga pikk, nii, et ma ei hakka sel teemal parem kirjutama
Igatahes tänu sellele, et olen seda artiklit juba viimased 3-4 tundi kirjutanud, otsustasin,
et edaspidi kirjutan siiski riigikokku pääsedes vähemalt 2 artiklit ametiaja jooksul. Teeme siis parem juba 4.
Osalen ka tulevastel valimistel ja nagu kombeks saanud siis ikka Põhja-Eestis. Loodan, et valite mind aga pole hullu kui valite kellegi teise, sest ausaltöeldes olen juba suht tüdinenud nende artiklite kirjutamisest.
Nagu mul juba tavaks on saanud, räägin ma täna, napilt enne valimisi, sellest mis riigikogus tehtud-nähtud. Põhjus miks on see minu ainuke artikkel sel kuul, mis räägib riigikogu tööst, on selles, et selle kuu riigikogu oli võrdlemisi passiivne. Seda kindlasti mitte halvas mõttes. Pigem on jäänud mulje, et midagi pole enam parandada
😃. Aga süveneme teemasse nüüd!
Esmalt Teodor Ant-I alustatud seaduseelnõu kahe Q1 relvafirma loomiseks Eesti Mobiilse üksuse jaoks. Seaduseelnõu läks läbi 69%-dilise poolthäälega. Ise olin vastu kuna minu arvates on tegemist jälle ühe seadusega, mis annab hoobi relvafirmadele. Isegi juhul kui riik sellest midagi võidab.
Kohe peale seda alustati seaduseelnõuga millega sooviti kustutada eliitväe seadus. Hääletusel see siiski läbi ei läinud.
S33valdi alustatud eelnõu riigikogu esimehe ja aseesimehe mandaadi seaduse punk 2.10 läks 100% läbi.
Järgmisena president Albertti ettepanekust riigikogul anda luba presidendile teha vajadusel maadevahetust eLätiga. Nimelt jutt käis sellest, et kui eLäti peaks soovima rünnata eSoomet siis kas eEesti peaks võimaldama koridori selleks? Kuna soovi avaldanud riik on eEestile võlgu, sest tõenäoliselt pole eLäti sõjaline võimekus piisavalt suur jne, siis 87% inimestest ei olnud sellega nõus.
S33valdi algatatud arutluse peale "Kas on mõtet luua eelarve?" alustatud hääletus läks läbi.
Enrii Lindebaumi alustatud teema "Riigikogu arutlus- ja hääletuskorra parandus" kolmest erinevast valikuvariandist valiti 3 variant.
Tsiteerin:
4.3 Seadus või otsus osutub vastuvõetuks kui see kogub lõpphääletusel rohkem poolt- kui vastuhääli juhul kui seadustes ei ole märgitud teisiti. Vastasel juhul lükatakse arutlemisel olnud teema tagasi.
4.7 Lõpphääletusel peab olema valikuvariant "erapooletu".
4.7.1 Umbusaldushääletusel ei ole valikuvarianti "erapooletu".
Punkt 4.4 kustutada.
Kolmas valikuvariant võeti vastu 67% poolthäältega 23% ja 10% vastu.
President Albertti alustatud teema tulemusena otsustati emiteerida 100K EEK reservi.
S33vald tegi ettepaneku teisaldada 1000 kulda Eesti Kaitsefondi reservi. 79% hääletusel osalenuist olid nõus.
Sir_Tonis2 alustas arutelu "Riigi seisva vara investeerimine". Teema algatati, sest senimaani on riigi rahad suhteliselt mõtetult niisama seisnud. Riigikogu liikmed olid küllaltki skeptlilised antud teemal. Enamus inimesi ei pidanud investeerimist piisavalt usaldusväärseks. Mitmed liikmed tõid suurepärase kohana investeerimisel välja Tjelle panga sealhulgas ka Mina ise (Tjelle omab eRepubliku börsi kus teenin oma leiva ka Mina). Järgmisena tõid mõned RK liikmed välja võimaluse riigi seisva raha eest mõni treeningfirma teha välismaal, et mitte hakata konkureerima eEesti ettevõtjatega. Pakuti veel mitmeid võimalusi raha investeerimiseks. Lõpptulemus oli see, et 26% RK liikmetest ei pooldanud investeermist kuhugi, 10% (sealhulgas ka Mina) pooldasid investeerimist ERX-I (eelmainitud Tjelle panga börs), 5% pooldasid andmist inimestele laenu, mitte keegi ei pooldanud riiklike firmade loomist Eestisse, 38% RK liikmetest pooldasid riiklike firmade loomist välismaale ja 19% arvasid, et raha tuleks panna panka.
Seega alustatakse riiklike firmade loomist välismaale. Minu arvates oleks pidanud kestma arutlus antud teemal kauem. Võib-olla oleks mõtekam hoopis luua eEestil pank mis tegeleks erinevate rahateenimis võimalustega. Igatahes ei tohiks riigi rahadesse ükskõikselt suhtuda, vaid tuleks mõelda rohkem sellele kuidas võimalikult palju võimalikult vähese riskiga riigi rahasid kasvatada. Riiklike firmade loomist välismaale ma siiski õigeks sammuks ei pea.
S33vald alustas riigieelarve arutlusega. Loomulikult hääletati eelarve vastuvõtu poolt.
Riigikogu esimees Krist0 tegi ettepaneku ennast kui riigikogu esimeest tagandada antud ametikohalt
😃. Tundub küllaltki naljakas. Umbusalduse täpseid põhjuseid ma ei tea, kuid minu arusaamist mööda põhjustas selle Holger Baari sõnavahetus esimehega. Mitmed riigikogu liikmed nimelt ei pea riigikogu esimeest ka piisavalt erapooletuks ja seega õiglaseks. Tunnistan ausalt, et ka Mina kuulun nende hulka kes olid umbusalduse poolt. Siiski 48% liikmetest polnud umbusalduse poolt ja seega ei läinud see läbi.
Hetkel käib ka hääletus ühe projekt "Rambo" teema üle, aga kuna ma pole sellel projektil kunagi suuremat mõtet näinud (loe: ei ole teemaga korralikult kursis
😃), siis ei oska täpsemalt kommenteerida.
Tegelikult tuli artikkel ka liiga pikk, nii, et ma ei hakka sel teemal parem kirjutama
😃.
Igatahes tänu sellele, et olen seda artiklit juba viimased 3-4 tundi kirjutanud, otsustasin,
et edaspidi kirjutan siiski riigikokku pääsedes vähemalt 2 artiklit ametiaja jooksul. Teeme siis parem juba 4.
Osalen ka tulevastel valimistel ja nagu kombeks saanud siis ikka Põhja-Eestis. Loodan, et valite mind aga pole hullu kui valite kellegi teise, sest ausaltöeldes olen juba suht tüdinenud nende artiklite kirjutamisest.
Facebook
Twitter
Discord
Comments
Nii nummi, et sa kirjutad endast suure tähega.... riigikogu ja Mina.
Investeerimise all ei alustada kuskile mingite riiklike firmade loomist. Ma ei tea, miks see üldse hääletusele pandi, kuna teema oli mõeldud lihtsalt aruteluks. Sama hästi oleks võinud teha hääletuse, kas osta poest 4 õlut või minna baari.
Väga subjektiivselt kirjutad. Soovitan edaspidi rohkem süveneda Riigikogu tegemistesse, siis näed erinevate projektide puhul ka sügavamat mõtet (loe: oled riigiasjadega ka tegelikult kursis, mitte ei kuule uudiseid naistelt saunalaval)
Miks ei võiks Mina kirjutada suure tähega? Mis selles halba on?
Muide mitte alustada vaid alustata antud lauses, kas-i ees ei ole koma ja riigikogu kirjutatakse väikse tähega üldjuhul. Pada sõimab katelt😃
Kus kohast peaksin mina teadma kas alustatakse või mitte? Sellel teemal pole olnud mingit juttu!
Ma nagu kirjutasin ka miks see artikkel on selline nagu on. Sellepärast, et ma lihtsalt ei jaksanud seekord pikemalt. Mis üldse nüüd sinu per.et torgib? Enne kui kedagi sõimama ja mõnitama kukud, loe mu artikleid täpsemalt ja kirjuta ka ise korralikumalt. Teiste kannist pinnu leiab aga enda kannis palki ei suuda näha 😃
"Muide" järel on koma, "vaid" ees on koma, "kust kohast", "kas" ees on koma, "nagu" ees on koma, "enne" järel on koma, "aga" ees on koma. Lisaks veel mitmeid stiilivigu.
Lisaksin, et Riigikogu võid kirjutada kas suure või väikse algustähega, ise tead, kui ametlikult kirjutad. "Mina" kirjutatakse üldjuhul väikse tähega, levinud on "Sina" ja "Teie" kirjutamine suurte algustähtedega, kui tahetakse austust avaldada, kuid selle suure algustähega "Mina" võib väga vabalt ka stiiliomaduseks lugeda ning katki pole midagi. Vabandan, kui tegin ise mõne vea.
Artikli kirjavigu ma kommenteerima ei hakka, pole nii palju aega. Muidugi, ma ei pööra neile ammu enam ka tähelepanu, las igaüks kirjutab nii, kuidas heaks arvab. Roberti kommentaari kirjavead parandasin vaid seepärast, et "kui juba, siis juba".
stop whining arisilan.
Ära nüüd nuta Robert. Ei kommenteerinud ma sinu kirjavigu, vaid silma jäi lihtsalt Mina.
Konkreetselt häiris mind see, et sa räägid Rambo projektist kui mõttetust vidinast. Samas tunnistad ka ise, et sa pole tegelikult sisuga kursis. Tegelikult sai teie erakonna reservarmeegi samadel alustel üles ehitatud.
Riigikogu esimehe umbusaldamisest ma parem ei räägi. Küll aga nõustun sinuga, et Riigikogu on olnud passiivne, kuna enamasti tegeletakse foorumis üksteise sõimamisega.
@ Mikrouun. Tean suurepäraselt, et kirjutan vigadega aga lihtsalt tundus imelik kui keegi, kelle enda kirjaoskus pole ka just parim hakkab sellist jama ajama.
@ Arsilian. Ma pole ennast mitte kunagi Rambo projekti süvenenud, reservarmeest samuti ei räägi kuna pole pädev antud vallas. Ei ole olnud kunagi kummagi liige ja ei ole ka kavas.
Riigikogu on kahjuks tõepoolest tihtipeale hõivatud liiga üksteise sõmamisega, mis tõttu ei imesta kui mõni lihtsalt sellepärast ei julge olla aktiivne. Ise olen püüdnud osaleda nii paljudes aruteludes kui võimalik, samal ajal teades, et vastu tuleb rohkem soppa kui mõistlikku juttu.