Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel?
Day 874, 13:17
•
Published in Estonia 
•
by
•
by Sir_Tonis2
Tähelepanu, tegemist ei ole Erepubliku jaoks kirjutatud esseega, kuid antud probleem on väga tõsine ka siin. Erepubliku kontekstis tootlikuse kasvu all võime mõista kõrgema tervise ja skilliga töölisi. Huvi pärast postitan selle enda ajalehe alt.
2007. – 2008. aastal räägiti pidevalt Eesti töötajate madalast tootlikkusest ja selle aeglasest kasvust võrreldes palkade üldise kasvuga. Kuigi hetkel on majanduskriis ja tegeletakse tootlikkuse kasvu asemel ettevõtete pankrotiga, siis probleem kui selline on endiselt olemas.
Madal tootlikkus ei tähenda, et Eesti töölised tööd ei teeks või nad seda teha ei taha. Tootlikkus tähendab Eesti tööliste tehtava töö väärtust ja kui tootlikkus on madal, siis on ka töö küllaltki väärtusetu. 2008. aasta jaanuaris Eesti Ekspressis ilmunud artiklist Teadlase
Tähtis osa on ka riigil ja selle sekkumisel kohalikku majandusse. Seda mitte läbi uute maksude kehtestamise, vaid olemasolevate ettevõtete nõustamise, suunamise ja ka abistamise. On selge, et iga ettevõte, eriti Eestile omased väiksemad osaühingud, ei suuda iseseisvalt majanduses toimuvatele muutustele vastu minna ega töötada välja midagi sellist, mida enne tehtud pole. Siin kohal oleks just riigil hea võimalus pakkuda omalt poolt välja inimesed, kes näiteks Eesti ettevõtted ja huvitavaid uuendusi pakkuvad kohalikud ülikoolid kokku viib. Kahjuks tuleb juba eelnevalt nimetatud artiklis välja, et Eesti jääb innovatsiooniabi andmisel kohalikele ettevõtetele Euroopa viiele parimale riigile alla 77 korda. Nii nõustatakse edukates riikides vähemalt iga viiendat firmat, Eestis aga ainult 0,3% firmadest.
Tootlikkuse arenguga käiks tahes tahtmata kaasa ka palgatõus. Seda läbi asjaolu, et kuivõrd on seniajani Eestis tehtud lihtsamat tööd, siis on selle ja ka teiste tööde eest makstud siin väiksemat palka. Kui nüüd tootlikus kasvaks ja hakkaks Skandinaaviale ja Lääne-Euroopale järele jõudma, siis tekiks vajadus ka töötasusid tõsta. Sest vastasel juhul läheksid meie koolitatud töölised üle lahe kõrgema palga eest tööle. Näiteks Lennujuhtimiskeskuse AS pakub juba hetkel oma lennujuhtidele 100 000 kroonist töötasu, vaatamata sellele, et Eestis oleks võimalik neile ka 30 000 krooni maksta. Kuid kõrgemat töötasu makstakse põhjusel, et seda mitte makstes läheksid nende eesti, inglise ja vene keelt kõnelevad lennujuhid tööle Saksamaale, kus nad sama töö eest antud palka saaksid.
Kuid palkade areng võib tulla ka ilma tootlikkuse, kui millegi enama tootmise kasvuta. Nimelt tehakse meil ka hetkel Skandinaaviaga võrdsetel alustel tööd, kuid selle eest saadakse lihtsalt madalamat töötasu, mis mõjutab ka tootlikkuse statistikat. Sellist olukorda ilmestab hästi 2007. aasta jaanuaris Äripäevas ilmunud artiklis Soome-Eesti 2:1 töö tootlikkuses toodud näide: „Võtame juuksuri Eestis ja juuksuri Soomes. Töö ise ja tööks kuluv aeg on sama, tellija materjal sama, tulemus sama, aga teenus on Soomes mitu korda kallim. Ühtlasi on Soome juuksuri töö rahas mõõdetav tootlikkus kõrgem. Midagi pole teha, nii see statistikasse kirja läheb.” Kui nüüd üldine majandus elavneb ja palgad kasvama hakkavad, siis võib antud näite põhjal tootlikkus kasvada ka üksnes läbi kiire palgatõusu.
Selge on, et Eesti edasine majanduslik areng vajab suurt tootlikkuse kasvu, mida pakuvad nii töötajate koolitus, masinate ja tootmisprotsesside arendamine, riiklik suunamine ja nõustamistegevus, kui ka palkade kasv. Kui palkade kasv mõjutab tootlikkuse kasvu vaid statistiliselt, siis tootlikkuse reaalse kasvuga suureneb tegelikult Eesti töötajate tööviljakus. Kuid tootlikkuse kasvades peame me jällegi arvestama palkade kasvuga, seda vähemalt ajani, kuni sama töö eest saab Skandinaavias tunduvalt kõrgemat palka.
Kasutatud kirjandus:
31.01.2007 ilmunud Äripäeva artikkel "Soome-Eesti 2:1 töö tootlikkuses"
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3482/arv_juhtkiri Kättesaadav: 12.04.2010
17. jaanuar 2008 ilmunud Eesti Ekspressi artikkel "Teadlase
Lisaks veel kaks artiklit, mida otseselt tekstis ei kasutanud, kuid mis on teemale heaks lisaks:
21.01.2008 Äripäevas ilmunud artikkel "Madala tootlikkuse vastu aitab majanduse mitmekesistamine" http://www.ap3.ee/?PublicationId=1d81579d-5edf-40cd-a541-3dffd6450b46 Kättesaadav 12.04.2010
Postimehes ilmunud artikkel "Eesti töötaja rabab palju tühja ja odavat tööd teha" http://www.employers.ee/et/kompetents/vaatenurk/5647 Kättesaadav 12.04.2010
2007. – 2008. aastal räägiti pidevalt Eesti töötajate madalast tootlikkusest ja selle aeglasest kasvust võrreldes palkade üldise kasvuga. Kuigi hetkel on majanduskriis ja tegeletakse tootlikkuse kasvu asemel ettevõtete pankrotiga, siis probleem kui selline on endiselt olemas.
Madal tootlikkus ei tähenda, et Eesti töölised tööd ei teeks või nad seda teha ei taha. Tootlikkus tähendab Eesti tööliste tehtava töö väärtust ja kui tootlikkus on madal, siis on ka töö küllaltki väärtusetu. 2008. aasta jaanuaris Eesti Ekspressis ilmunud artiklist Teadlase
😛Eesti majanduses pidu läbi selgub, et antud hetkel oli Eesti õmblustööstuse tootlikus üksnes 11-13 % Taani kolleegide omast. On selge, et taanlased ei suuda eestlastest kümme korda kiiremini õmmelda, kuid nende poolt toodetud riiete hind võib tõepoolest olla kümme korda suurem. Seda kvaliteettoodete arvelt. Kui me soovime tootlikkuses näha arengut, siis tuleb tegeleda nii töötajate koolituse, masinate ja tootmisprotsesside arendamise, kui ka üldiselt toodetava kauba arendamisega. Kõiki neid komponente koos arendades suureneb nii ühe töölise kohta toodetavate kaupade hulk, kui kasvab ka nende väärtus, mis mõjutavad otseselt Eesti tööliste tootlikkust.
Tähtis osa on ka riigil ja selle sekkumisel kohalikku majandusse. Seda mitte läbi uute maksude kehtestamise, vaid olemasolevate ettevõtete nõustamise, suunamise ja ka abistamise. On selge, et iga ettevõte, eriti Eestile omased väiksemad osaühingud, ei suuda iseseisvalt majanduses toimuvatele muutustele vastu minna ega töötada välja midagi sellist, mida enne tehtud pole. Siin kohal oleks just riigil hea võimalus pakkuda omalt poolt välja inimesed, kes näiteks Eesti ettevõtted ja huvitavaid uuendusi pakkuvad kohalikud ülikoolid kokku viib. Kahjuks tuleb juba eelnevalt nimetatud artiklis välja, et Eesti jääb innovatsiooniabi andmisel kohalikele ettevõtetele Euroopa viiele parimale riigile alla 77 korda. Nii nõustatakse edukates riikides vähemalt iga viiendat firmat, Eestis aga ainult 0,3% firmadest.
Tootlikkuse arenguga käiks tahes tahtmata kaasa ka palgatõus. Seda läbi asjaolu, et kuivõrd on seniajani Eestis tehtud lihtsamat tööd, siis on selle ja ka teiste tööde eest makstud siin väiksemat palka. Kui nüüd tootlikus kasvaks ja hakkaks Skandinaaviale ja Lääne-Euroopale järele jõudma, siis tekiks vajadus ka töötasusid tõsta. Sest vastasel juhul läheksid meie koolitatud töölised üle lahe kõrgema palga eest tööle. Näiteks Lennujuhtimiskeskuse AS pakub juba hetkel oma lennujuhtidele 100 000 kroonist töötasu, vaatamata sellele, et Eestis oleks võimalik neile ka 30 000 krooni maksta. Kuid kõrgemat töötasu makstakse põhjusel, et seda mitte makstes läheksid nende eesti, inglise ja vene keelt kõnelevad lennujuhid tööle Saksamaale, kus nad sama töö eest antud palka saaksid.
Kuid palkade areng võib tulla ka ilma tootlikkuse, kui millegi enama tootmise kasvuta. Nimelt tehakse meil ka hetkel Skandinaaviaga võrdsetel alustel tööd, kuid selle eest saadakse lihtsalt madalamat töötasu, mis mõjutab ka tootlikkuse statistikat. Sellist olukorda ilmestab hästi 2007. aasta jaanuaris Äripäevas ilmunud artiklis Soome-Eesti 2:1 töö tootlikkuses toodud näide: „Võtame juuksuri Eestis ja juuksuri Soomes. Töö ise ja tööks kuluv aeg on sama, tellija materjal sama, tulemus sama, aga teenus on Soomes mitu korda kallim. Ühtlasi on Soome juuksuri töö rahas mõõdetav tootlikkus kõrgem. Midagi pole teha, nii see statistikasse kirja läheb.” Kui nüüd üldine majandus elavneb ja palgad kasvama hakkavad, siis võib antud näite põhjal tootlikkus kasvada ka üksnes läbi kiire palgatõusu.
Selge on, et Eesti edasine majanduslik areng vajab suurt tootlikkuse kasvu, mida pakuvad nii töötajate koolitus, masinate ja tootmisprotsesside arendamine, riiklik suunamine ja nõustamistegevus, kui ka palkade kasv. Kui palkade kasv mõjutab tootlikkuse kasvu vaid statistiliselt, siis tootlikkuse reaalse kasvuga suureneb tegelikult Eesti töötajate tööviljakus. Kuid tootlikkuse kasvades peame me jällegi arvestama palkade kasvuga, seda vähemalt ajani, kuni sama töö eest saab Skandinaavias tunduvalt kõrgemat palka.
Kasutatud kirjandus:
31.01.2007 ilmunud Äripäeva artikkel "Soome-Eesti 2:1 töö tootlikkuses"
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3482/arv_juhtkiri Kättesaadav: 12.04.2010
17. jaanuar 2008 ilmunud Eesti Ekspressi artikkel "Teadlase
😛Eesti majanduses pidu läbi" http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/teadlased-eesti-majanduses-pidu-labi.d?id=27673731 Kättesaadav 12.04.2010
Lisaks veel kaks artiklit, mida otseselt tekstis ei kasutanud, kuid mis on teemale heaks lisaks:
21.01.2008 Äripäevas ilmunud artikkel "Madala tootlikkuse vastu aitab majanduse mitmekesistamine" http://www.ap3.ee/?PublicationId=1d81579d-5edf-40cd-a541-3dffd6450b46 Kättesaadav 12.04.2010
Postimehes ilmunud artikkel "Eesti töötaja rabab palju tühja ja odavat tööd teha" http://www.employers.ee/et/kompetents/vaatenurk/5647 Kättesaadav 12.04.2010
Facebook
Twitter
Discord
Comments
Tubli! Viis!
Istu!
Millal sa ükskord aru saad et reaalse elu mängu tirimine viibki selle mängu piiksu?
Ma näen majandusarengut natuke teistmoodi, lähtudes rohkem sellest, miks on Eesti (ja paljud teised üksteisest sõltuvad riigid) sellisesse olukorda sattunud. St. tõusu mõjutab kõige rohkem siiski see, et toimus suur langus. Ühesõnaga muutused toovad kaasa muutusi.