Join the new world

Vikati instituudi tegemistest

Päris pikalt on vaikinud Vikati hääletoru Vikati instituudis toimuvast, kuid see ei tähenda, et e-Eesti suurimas uurimisasutuses vilgas tegevus ei käiks. Uue aastaga algas uus teaduse rahastusperiood ja Vikati instituut asus seda raha usinasti kasutama. Poole aastaga on juba ette näidata ka tulemusi, mis kodanike elu igati mugavamaks ja luksuslikumaks tõotab tulevikus muuta.

Kohe juba jaanuaris asuti uurima toiduainete säilitamise tehnoloogiaid. Eriti huvitas neid konserveerimine, millega on ka Eesti juba sügavates ajalookääbastes tugevasti seotud. Juba 1815. aastal valmistas meresõitjana tuntud konservimeister Adam Johann von Krusenstern maitsvaid konserve, varustades nendega leitnant Otto von Kotzube ümbermaailmasõitu laevaga „Rjurik.” 1818. aastal naastes degusteeriti järgi jäänud konserve, need maitsesid suurepäraselt.

Veel enam äratasid Vikati instituudi teadurite huvi 1966. aastal Nõukogude Liidus tehtud tööd. Nimelt toimus Üleliidulise Toiduainete Tööstusliku Konserveerimise ja Kuivatamise Instituudis väga huvitav katse. Oma metoodikalt polnud see katse midagi erilist, sisult oli see täiesti tavaline lõunasöök. Selle lõunasöögi tegid eriliseks aga toidud mida seal pakuti.

Esimeseks käiguks oli liha. See polnud tavaline liha, vaid konservi vangistatud meistriteos, mis konservist vabastades omandas uskumatult mahlased maitseomadused. See polnud tavaline konserv, sellel ilutses tekst „Petropavlovski Konservitehas. Hautatud liha. 1916,” olles pärit esimese maailmasõja rindelt.


Enne avamist valdas kogu ruumi suur ärevus, keegi ei teadnud selle roa säilivusastet. Veel enam puudus teadlastel info kas 1916. aastakäik oli hea liha aasta või paistis silma kesiste maitseomadustega. Siiski võeti julgus kokku ning teadlase kindla käega avati see nimetet roog. Avati ning serveeriti – liha maitses suurepäraselt.

See andis Nõukogude teadlastele aga ainult hoogu juurde. Otsustati korraldada õhtusöök tõelistele gurmaanidele. Esimese roana pakuti lihaga hapukapsasuppi – aastast 1900. Teiseks toiduks oli aga sama vana puder. Õhtusöök lõpetati eelnevate roogadega võrdse vanusega tee rüüpamisega. Kõik maitses suurepäraselt vastates täielikult GOST-normidele.

Hea meel on ka tõdeda, et ka ajakirjandusväljaanded on andnud olulise panuse konservide uurimisse. Nimel leidsid „Komsomolskaja Pravda” korraldatud ekspeditsiooni liikmed Taimõri poolsaarelt Eduard Tolli ekspeditsiooni poolt 20. sajandi alguses maa sisse maetud kapsasupi. Kohe aga näha, et „Komsomolskaja Pravda” ekspeditsiooni liikmed olid heal järjel inimesed – osa konserve jäi puutumata ja ootavad siiani järgmisi näljaseid.

Saades inspiratsiooni tekkis Vikati instituudi teadlastel soov eelnevalt mainitud katseid korrata, et kontrollida nende paikapidavust. Sellest kuidas neil läks, räägime järgmine kord.


Kasutatud kirjandus: J. Kanevski, E. Krasnjanski, M. Lõssov „Kokkuhoid kodus”