Valimisaktiivsus meie riigis

Day 686, 02:02 • Published in Estonia Estonia • by hallvatt

On kokkuvõtlikult masendav. eEesti on väike riik. Artikli kirjutamise hetkel on meil ainult 1096 kodanikku. Ja tundub, et ka neist 1096 st on mingi osa mitteaktiivsed ja üsna suur osa sellised, kes lihtsalt meie riigist ei hooli ja tegelevad vaikselt nurga taga omanda tööta-treeni söö programmiga.

Üks põhjus selliseks arvamuseks on viimaste riigikogu ja presidendi valimised. Kui vaatame valimas käinud kodanike arvu, siis näeme, et mõlemal korral osales enamvähem sama arv kodanikke. Positiivsena võib siiski välja tuua, et presidenti käis valimas siiski pisut rohkem rahvast kui riigikogu. Ehk on see märk positiivsest arengust?

Konkreetsed numbrid näitavad meile, et riigikogu valimistel osales 379 kodanikku, mis moodustas tollel hetkel 41.6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest ja presidendi valimistel 390 kodanikku, mis tõenäoliselt moodustab sarnase protsendi ( hetkel mäng veel õiget protsenti ei näita). Seega on valimisaktiivus madal. Isegi vaata et väiksem kui tavaliselt reaalses Eestis. Siit tekkib küsimus, kas siis eEesti elu ja poliitika on nii masendavad, et kodanikud ei tule valima või siis lihtsalt ei hoolita. Jäetakse kõrvale mängule vürtsi lisav poliitilise koostöö ja oma riigi arendamise aspekt ja lebotatakse niisama ?

Inimesed ärge lebotage – tulge poliitikasse, kandideerige, valige ja rääkide kaasa eEesti tulevikus! Tehke mäng enda jaoks veel põnevamaks!

Kui vaadata häälte jagunemist parteide kaupa , siis on võimalik vaadelda aktiivsust parteide kaupa. Tegemist on muidugi vaieldava asjaga, sest valimised on anonüümsed ja ei näe , kes kelle poolt hääletas. Küll saab aga vaadelda, kui palju sai mingi partei hääli võrreldes oma liikmeskonna arvuga.

Riigikogu valimistel jaotusid hääled erakondade kaupa järgmiselt: Vaba ja Iseseisev Eesti 168, Eesti Liberaalne Erakond 148, Eesti Natsionaal-Demokraadid 60 ja Isamaliit 43 häält. Presidendi valimistel kogus Vaba ja Iseisva Eesti kandidaat 174, Eesti Liberaalse Erakonna ja Isamaaliidu ühiskandidaat 148 ja Eesti Natsionaal-Demokraatide kandidaat 68 häält.

Toome välja ka erakondade liikmete arvud. Hetke seis on järgmine : Vaba ja Iseseisev Eesti 247 , Eesti Liberaalne Erakond 86, Eesti Natsionaal-Demokraadid 59 ja Isamaaliit 54 liiget. Ilmselt olid need arvud kasvutendentsi näitavate erakondade puhul riigikogu valimiste ajal väiksemad.
Siit me näeme, et valimisaktiivsuse poolest on kahe viimase valimise kõige edukamad parteid olnud Eesti Liberaalne Erakond ja Eesti Natsionaal-Demokraadid. Mõlemad kogusid nii riigikogu kui ka presidendi valimistel rohkem hääli kui neil liikmeid on. Tõsi Eesti Liberaalne Erakond jagas presidendi valimistel oma edu Isamaaliiduga, kuid jääb mulje, et sealne tulemus, kus hääli saadi rohkem kui kahel parteil liikmeid kokku saavutati suuresti tänu liberaalide aktiivsusele. Eriti muljetavaldav oli liberaalide tulemus riigikogu valimistel, kus saadi märgatavalt rohkem hääli kui parteis liikmeid.

Positiivset tendentsi näitavad ka Eesti Natsionaal-Demokraadid, kes alles värskelt looduna üllatasid juba riigikogu valimistel, kus koguti rohkem hääli kui tollel hetkel liikmeid. Sama hooga on jätkatud ka presidendivalimistel, kus Albertti kogus 9 häält rohkem kui parteis liikmeid, mis oli aktiivsuse koha pealt napilt presidendivalimiste positiivseim tulemus. Eesti Natsionaal-Demokraate võib hetkel üldse koos Eesti Liberaalse Erakonnaga esile tõsta kui positiivseid tegureid eEesti valimisaktiivsusele. Eriti meeldiv on vaadata Eesti Natsionaal-Demokraatide kiiret kasvu ja aktiivsust erakonna foorumis.

Tugevat tööd oma valijatega peavad tegema Isamaaliit ning Vaba ja Iseseisev Eesti. Isamaaliit on eEesti väikseim partei ja kogus näiteks riigikogu valimistel ka kõige vähem hääli, tookordne tulemus jäi kuskil kümne hääle ringis alla partei liikmeskonnale. Veel kehvem on aga lugu Vaba ja Iseseisva Eestiga. Antud partei naudib küll eEesti suurima partei staatust, kuid peab sinna juurde leppima ka kõige vähemaktiivsema liikmeskonnaga. Laias laastus üks kolmandik liikmetest ei osalenud ei riigikogu ega ka presidendi valimistel. Siit tekkib küsimus, kas antud partei liikmed on sama letargilised ka eEesti asja ajamisel? Lootkem, et see siiski nii ei ole.

Igal juhul oleks tore näha, e-eestlaste suurenevat aktiivsust eEesti poliitikas. Kutsun veelkord üles kõiki valimisõiguslikke kodanikke valima ja madalamatel levelitel isikuid ennast arendama, et seda õigust omandada. Käige valimas, valige omale õige partei ja ühel päeval võite ise leida end riigikogus või koguni presidendi toolis eEesti asja eest seismas. Olge aktiivsed, sest eEesti edu on ka teie edu!