Join the new world

Kunagi hallil ajal produtseeriti Eestis selline film nagu „Tants Aurukatla Ümber“. Minu jaoks oli see lapsepõlves igaljuhul õõvastav filmielamus – jur amida kindlasti ei tahtnud uuesti näha. Sama õõvastavalt jäi minus kajama ka eiln valitsuse avalik istung. Ka sellist jura ei tahaks enam uuesti näha.

Äsja presidendiks valitud Angst Winterblestil olid kindlasti parimad kavatsused, kui ta oma valitsuse selle praegusel kujul koostas. Ministrid on kõik tuntud ja aktiivsed eEesti poliitikud ja kogenud inimesed on ka kaks nõunikku. On näha, et president soovis eirata erakondlikku kuuluvust ja koostada valitsuse varasema kogemuse järgi.

Paraku ei andnud see soovitud tulemust. Seda peamiselt seetõttu, et mõned nendest kogenud poliitikutest on otsustanud riigi juhtimise ja arendamise asemel käituda nagu lapsed liivakastis. Võimalik, et sellise teguviisi motiiviks on kaotus presidendivalimistel ja soov ise võimule tõusta. Sellisel juhul jääb aga arusaamatuks, miks antud inimesed olid üldse nõus valitsuse astuma. Vaevalt küll, et optimistlikust usust koostöö toimimisse. See viimane on ju väga kena propaganda, paraku aga väga õigustamatu jutt inimeste poolt, kes ise seda koostööd kõige rohkem õõnestavad.

Antud isikud on osavalt leidnud ka etteheited, mida nad teevad nii presidendile kui ka kogu valitsusele. Nad kurdavad, et esiteks on valitsuses liiga vähe liikmeid, mistõttu ei jõuta vajalikke asju teha. Teiseks on neil probleem sellega, et on liiga palju eri vaadetega inimesi valitsuses, mis raskendab koostööd. Kõige suuremaks probleemiks peavad nad aga presidendi kahe nõuniku valitsuse koosseisu kuulumist.

Nendele punktidele tuginedes on teinud veidra poliitilise käigu ja alustanud umbusaldust presidendi ja sellesama valitsuse vastu mille liikmed nad ise on. Sealjuures väidavad nad, et umbusalduse algatamine on nende kui opositsiooniliidrite aga mitte kui valitsuseliikmete samm. Noh see on veider. Sa ei ole opositsioonis kui sa oled valitsuses. Kui tahad opositsioonis olla ja valitsust umbusaldada, siis on normaalne tava valitsusest enne umbusaldamist ise tagasi astuda. Aga ju selline juhikohalt eemale astumine jätaks unustamatu vaakumi antud isikute võimuihalusse. Seega soovitakse praegustest kohtadest kinni hoida, senikaua kuni on võimalik uutele asuda.

Enda kohale jäämist õigustatakse patriootliku seisukohaga, et kui nemad tagasi astuks, kes siis nende ministeeriumid töös hoiaks. Ma arvan, et küll president leiaks kedagi , kes selle taaga enda kanda võtaks ja ilmselt ka antud ministrite tegemata jätmised puuduliku aruandluse näol likvideeriks. Kas polekski asendajate leidmine paras proovikivi presidendile oma väärtuse tõestamiseks ?

Mis puutub palju käsitletud nõunike probleemi, siis minu meelest on tegemist suuresti üles puhutud probleemiga. President määrab valitsuse koosseisu sellisena nagu ta otstarbekaks peab. Kui ta soovib, et sinna kuuluks lisaks täidesaatvatele ministritele kaks nõunikku, kelle ülesanne on ministritelt nende tegevuse kohta aru pärida ja uusi ideid genereerida siis olgu nii. Nõunikud ei dikteeri midagi ette ministritele, vaid pakuvad uusi vaatenurki. Ette dikteerimine jääb pigem presidendi kui valitsusjuhi hooleks.

Praegu valitsuses toimuv on lihtsalt ebaadekvaatne käitumine kahe ministri poolt, kes astusid teadlikult sellesse väiksesse ja nõunikega valitsusse, ning nüüd selle tööd pidurdavad ja presidendi otsustusvõimet valitsuse koostamisel kahtluse alla panevad.

eEesti tulevikule oleks minu meelest parim kui presidendi umbusaldus läbi ei läheks ja praegune president astuks kiireid samme vigade paranduseks valitsuse koosseisu muutmise näol. Valitsus ei pea koosnema kõigi erakondade liikmetest. Ka ühe erakonna siseselt võib leida adekvaatseid inimesi ministrikohtadele, kes ka suudavad koos töötada, mitte ei jonni nagu oma labida liivakasti kaotanud lasteaialaps.