Poliitikast eRepublikust elik miks demokraatia eMaailmas lonkab
Ivan Orav
Pajatan teile eRepubliku poliitika eripärast loo võrreldes seda reaalse elu poliitikaga. Ehk aitab artikkel mõista ja anda vastused küsimustele miks vähesed riigikogulased arutavad ja miks valitsus oma võimu ebademokraatlikul viisil ära kasutab?
- 2007 aastal valis ligi 550 000 kodanikku 101 esindajat parlamenti.
- 40 õnnistatul sai osaks privileeg pääseda eRiigikokku ligi 450 eKodaniku hääleotsuse läbi.
- valituks osutunud rahvasaadikud valitakse Eesti Vabariigis neljaks pikaks aastaks. Selle 4 aasta jooksul on aega debattideks, arupärimisteks rohkem kui küll. Uue seaduse koostamise ja vastuvõtmise vaheline aeg on inimesele seeditav ning seadus ei jõustu koheselt pärast selle vastu võtmist.
- 40 eEesti väljavalitut (3% elanikkonnast) valitakse üheks kuuks. Selle kuu jooksul on debattide ja arupärimiste aeg üürike. 24H arutluseks + 24H hääletuseks.
- Eesti Vabariigi 2010. aasta riigieelarve koostamist alustati juunis. Valitsus kinnitas eelarve eelnõu heaks septembri lõpus. Seadus jõustub eelarveaasta alguses. (seadus koostati jämedalt 1/8 riigikogulase ametiajast. Seadus on jõus 1/4 riigikogulase ametiajast)
- eEesti President valiti ametisse 5. Detsembril. Valitsus oli koos kaks päeva hiljem. Riigikogu ette tuli rahandusministeerium eelarvega 12. Detsembril. Ööpäev "arutleti". Ööpäev hääletati. (seadus koostati vähemalt 1/6 riigikogulase ametiajast. Seadus on jõus sama kaua kui riigikogulase ametiaeg)
Röögatute erinevuste taustal on päriselu ja eElu ühiseks jooneks, asjaolu, et kõikide otsuste taga on inimesed. eRiigikogulase 1 päev võrdub EV riigikogulase 50 päevaga. 1 päevaga ei jõua paratamatult ka kõige aktiivsemad eRiigikogulased debateerida piisavalt eRiigi tulevikku puudutavatel teemadel. Aruteluaja pikendamine tähendaks aga otsuste lõputut venimist. Sestap kehtib eEestis näiline demokraatia, mis põhineb suurel osal valitsuse usaldamisest ja hiljutine seik näitas väga selgelt, kuidas on võimalik valitsusel ka kõige rumalamad otsused riigikogu hõredast sõelast läbi pigistada. **
Kõigest eelnevast johtuvalt ei tasu imestada, kui otsustes mängivad tihtilugu suuremat rolli emotsioonid ja isikuvahelised suhted kui valitute vaimsete võimete kogum.
Aga miks on hääletajaid eRiigikogulaste seas rohkem, kui arutlejaid ning miks viimasel kolmel president-valitsus koostööl on mõeldud välja mingi vastutustundetu vimka, lootes saavutada suurt pööret mängijate aktiivsusel, õppimata eelmiste ürituste põhjus-tagajärg seosest? Ei oska vastata.
PS! neile, kes ei saanud vastust minu tõstatatud küsimustele artikli alguses, siis vastus on järgmine: Aega on vähe, aga otsutada tuleb. Ime( )kiiresti!
** Ivan Orav ei jõudnud arutelu jooksul süüvida riigi eelarvesse ning lisasin oma arupärimise hääletuse ajal, mil mulle ei vastatud ja enne, kui jõudsin hääletada, oli see võimalus juba lukku pandud.
Comments
Jah ikka tore lugeda Ivan Orava mõttemõlgutusi. Kahjuks on usk eEesti valitsejatesse viimasel ajal kõvasti kahanenud. Tean küll, et seal taga on suur töö, mida keegi tihtipeale ei märka. Kuid kahju on sellest, et eetikapuudus tundub olevat väga levinud. Aegade jooksul on riigikassast varastatud enamik raha, mis sinna maksudest on laekunud. Meie valitud esindajad ei saa rahuldust ega tunnustust sellest, et eEestil hästi läheks, nende eesmärk on, et neil endal hästi läheks.
Lisaks veel:
1.Riigikogule polnud ette antud ajalimiiti arutelu ajaks
2.Hääletuse tegi vist rahandusminister ise
3.Laupäevane päev aruteluks
Ehk ignoreerides ettenähtud demokraatlike protseduure ei tasu imestada et lõpptulemus lonkab..
1. oli limiit
2. hääletuse tegi merekutsu
3. oleks võinud ka see nädal teha, aga siis me oleksime olnud ilma eelarveta
lõpptulemus lonkas antud hetkel selletõttu, et riigikogulased, kes demokraatlike protseduure ei ignoreerinud, tegid oma hääletusotsuse, vaevamata eelarve üle arutada (ma kahtlustan, et ka vaevamata lugeda) ja hääletasid pelgalt pimeda usu põhjal. Valitsus oli jätnud eelarve juurde veel võrdluse eelmise eelarvega, kus oli kõigile selgelt näha sotsiaaleelarve mitmekordne kasv ja hüppeline osakaalu tõus projekt nr.1 arvelt, kuhu taha polnud märkuseks midagi lisatud.
ja need kes ignoreerisid, need jäid kas ajahätta ja ei jõudnud või tuimalt ei viitsi.
Lisaks veel:
1. ajalimiit oli antud hääletusele. lõppes hääletus, lõppes arutelu.
2. arupärimisel on kaks poolt. küsija ja vastaja. nii nagu küsijate puhul, ka vastajad alati kas ei jõua või ei taha küsimustele vastata. jõudsin neli tundi enne hääletuse lõppu küsida esimesena projekt nr. 1 kohta. nelja tunni jooksul mulle ei suudetud vastata. küll aga suutis suurem enamus vastata JAH, kahtlasele projektile tähelepanu pööramata.
Vabandan oma matsliku kõneviisi poolest, aga mina küll enam kedagi valida ei julge. Igaüks kes võimujuurde pääseb (president) käitub nagu viimane tõbras.
puhas kuld
Koostada nende kasutajate nimekiri, kes on käitunud ebaväärikalt. Et ka uuemad kasutajad teaksid, kelle poolt ei ole mõtekas hääletada.
See on paraku keeruline rOtt. Millist käitumist lugeda ebaväärikaks? ja vahel võib lugeda vääritu käitumistki temale väärikaks. Kes on kohtumõistjaks? Eks tuleb ikka ise lugeda kõige selle tohuvapohu seest need patused ja teha omad järeldused. Lugeda on väärikas. Seda ma kinnitan.
Ivan Orav, kas sa oled supermees? Ma ikka ja jälle imetlen sinu suurepärast võimet tegelda koos nii oma firmade majandamisega kui ka kirjutada selliseid grandioosseid artikleid. Julgen öelda, et kõige võimekam mees eEesti avalikkuses.
Nüüd paari sõnaga kiirusest. Olen ise ka nõus, et aeg, mille jooksul meil eRiigikogus eelnõusid läbi arutada tuleb on üürike. Mul on mitu korda juhtunud hetki, kus arutlusaeg saab lihtsalt otsa ja ma ei saa oma mõtet avaldada või oma postitusele vastust. Samas tänu diskussioonile leiame me probleeme ja sestap on hädavajalik, et me saaks omavahel vestelda kuni asi on lahendatud ja sobilik. Ehk panna eelnõu hääletusele 24h pärast viimast postitust?
eks see ole üks variante, aga ma ei ütleks, et see kõige õigem lahendus oleks. mõni vähemusvastane võib mõnes küsimuses eelnõud sel juhul pikendada omatahtsi kuni ihkab ja teema ei jõuagi hääletusele. Üks variant on veel hääletuse ajal aru pärida. (24H arutelu + 24H hääletust ja arutelu). Ei näegi asjale ühtegi väga head lahendust asjale. Tuleb panna lihtsalt riigikogulastele südamele, et eelnõud on kaasamõtlemiseks riigikogu ette toodud. Tuleb jääda lootma, et need, kes kulla pärast riigikogus ja töötegemistes näha pole olnud, need järjepidevalt valituks ei osutu ja need, kes leiavad aega hääletamiseks, leiaks aega ka eelnõude läbilugemiseks.
Väga hea ja poliitiliselt sõltumatu artikkel, milliseid eEesti meedias näeb haruharva.
Olen nõus kõigega, millest artiklis räägiti, kuid mitte järgnevate kommentaaridega.
Selles, et eelarve läbi suruti ja sellisel negatiivsel kujul jõustus ei ole süüdi mitte Riigikogu süsteem, vaid ebaprofessionaalsed ametnikud. Eelarve on üks eEesti Riigikogu suurimaid töid (selle arutelu jms) ning vastavalt seadusele oli riigikogu (ase)esimehel kohustus määrata aruteluks aeg, mis ei ole kindlalt 24h piiritletud. Minu silmis on eelarve aruteluks vaja tavapärastel juhtudel (mitte sõjaajal) vähemalt 48h. Lisaks tuleb lähtuvalt seadusest liikuda selle arutelust järgmisse faaši, kus arvestatakse uusi ettepanekuid ja koostatakse ka eelnõusse muudatusi. Kui nii tegutseda, siis sellise jama võimalikkus langeb kordades.
Ott, sellised tabelid on näiteks erafirmades ja osades erakondades liitumisel olemas, kus riigireetureid ja näiteks Riigikokku vaid kulla pärast kandideerinuid juhtivatele positsioonidele ei võeta. Kahjuks ei ole võimalik taolisi tabeleid avalikuks teha ja riigi juhtimises kasutada, kuna iga tabelisse kantu on sattunud sinna läbi kellegi vaatenurga toimunust. Täielikult objektiivset ajalugu ega sündmuste kajastust ei ole olemas.