Mängu- ja pärispoliitika

Day 840, 15:41 Published in Estonia Estonia by Kalev Nuri

Lähen kah lihtsama vastupanu teed taas ning kirjutan(copy-paste, kuid olen pisut targem ja lisan koha, kus pärist, linki ei anna🙂. Kuna minu ajalehe loetavus on minimaalne ning paljude silmis on see küll kollane, punane ja sageli veelgi idiootsem väljaanne, siis ei huvita teie arvamus sellekohta, miks ma nii alatu ja paha olen, et ei vaevu oma sõnadega kirjutama. Vabandan, kui keegi end viimasest lausest puudutatuna tundis aga ta ei polnud solvanguna mitte mõeldud.

Järgnev tekst pärit Delfist (09. märts 2010 22:20), artikel pealkirjaga "Must: Eesti Kongressile on veel vara lõplikku hinnangut anda":
Meenutades 20 aasta möödumist Eesti Kongressist ütles ajaloolane Aadu Must, et praegu pole veel võimalik anda põhjalikku hinnangut selle sündmuse kõigi mõjude ja tähtsuse kohta.
ETV saates “Vabariigi kodanikud” olid külalisteks ERSP asutajaliige Eve Pärnaste, ERSP liige ja Eesti Komitee omaaegne pressisekretär Valeri Kalabugin, keskerakondlasest ajaloolane Aadu Must ning kirjandusteadlane Rein Veidemann.
Palju vaidlemist saatekülaliste vahel tekitasid väited erinevate Eesti poliitiliste jõudude omavahelisest lõhestumisest 1980. aastate lõpus. Pärnaste sõnul tekkis lõhestumine kahe variandi vahel — olid need, kes tahtsid Eesti Vabariigi õigusjärgset taastamist ja need, kes pooldasid muid variante. Veidemann sellise määratlusega ei nõustunud ning toonitas, et ka Rahvarinde eesmärkide hulka kuulus Eesti riigi taastamine.
Kalabugini sõnul leidis lõhenemine aset juba varem, 1989. aasta 24. veebruari eel, mil ühise miitingu loa pidi hankima Rahvarinne, kes seda aga ei teinud, ning 24. veebruaril leidis aset kaks konkureerivat miitingut.
Aadu Musta sõnul polnud ei Rahvarindel ega Eesti Kongressil ainult neid eesmärke, mida teised neile omistasid. Samuti rõhutas ta, et lõpuks saavutasid mõlemad pooled — nii Rahvarinne kui ka kodanike komiteed — oma soovide täitumise. “Rahvarinde peamiseks eesmärgiks oli saavutada vabadus ilma verevalamiseta,” lisas ta ning toonitas, et alati polnud ka tark “ette öelda oma viiendat käiku”.
Musta arvates ei ole võimalik praegu Eesti Kongressile lõplikku hinnangut anda ning seda tuleb teha tulevatel põlvkondadel.

Minu mõtte😛 "Kopeerisin tolle artikli kuna ta meenutab hetke poliitilist olukorda pisut. Lõplikult ei saa hinnata ühtegi parteid siin ning alati on viiel suurimal võimalik tulla lagedale sellise presidendiks pürgijaga, kes valimised võidab samuti leidub meil selles mängus erinevaid riigikordi pooldavaid erakondi. Ega mul erilisi muid tähelepanekuid hetkel teiega jagada ei ole, kuid loodan, et teisedki leidsid mõne sarnasuse erepi ja päriselu vahel seda artiklit lugedes.