eEesti suurim poliitiline jõud?

Day 2,643, 14:02 Published in Estonia Estonia by Viskaja

Tervist!

Hoiatan kohe alguses, et järgnev artikkel on äärmiselt subjektiivne ja võib sisaldada räiget poliitpropagandat. Lugemine omal vastutusel!



Viimasel ajal on poliitmaastik (ja osalt tänu sellele ka meediamaastik) meeldivalt elavnenud. Tundub, et selle põhjusi võib otsida juba viimastest presidendivalimistest, mis lõi kired lõkkele. Kõigepealt muidugi asjaolu, et valimised kui sellised üldse toimusid. Siis ER-i ja UE ühteheitmine, mis kindlustasid STG-le võidu. Midagi pole teha, valija hääletab erakonna poolt ja artikleid ei loe. Muidu oleks Eesti Mees pidanud ju ülekaaluka võidu saavutama (minu artikkel oli ikka päris eepiline, eks ole?). Kui iroonia kõrvale jätta, siis tegelikult oli vähemalt minul päris tore vahelduseks reaalselt kampaaniat aidata teha. Võitis küll "vale" kandidaat, aga mis siis ikka. Rahvas tegi seekord sellise valiku ja minul jääb üle vaid sellega nõustuda. Järgmine kord teeme veel parema kampaania 🙂



Valimiskampaania ja sellele järgnenud reaktsioonid on järjekordselt toonud tavakodaniku ette näidendi poliitmaaastikult, kus osalisteks minu praegune kodupartei, E-Eesti Demokraatlik Erakond ja UE/ER-i blokk. Kemplevad valitsus ja opositsioon, nagu ikka. Seda artiklit ajendas mind kirjutama peamiselt vaatus pealkirjaga "Kuidas Riigikogu juhatuse esimees presidendiks sai ja mis edasi juhtus".



Ma olen üsna kindel, et härra (või, nagu ta ise ennast tituleerinud on, söör) Thomas Gnohf ei teadnud eelmise aasta lõpus kindlalt, et just tema on järgmine eEesti president. Seega on moraalselt igati õigustatud (ja suisa tervitatav) Riigikogu juhatusse kandideerimine. eEesti suurima poliitilise jõu kaasabil suudeti ka RK esimehe koht kindlustada. Hiljuti tuli välja, et istuv president ei tohi samal ajal olla ka RK juhatuse esimees (või üldse liige), mistõttu toimuvad hetkel uued valimised. Huvitaval kombel on ainsa erakonnana esindatud kandidaatide hulgas vaid E-Deeri liikmed. Loomulikult tekitas selline asjade käik palju furoori. "Mis toimub? Mingid edevad jälle siin platsis? Põdrad ahju! Nad ei saa ju hakkama! Kedagi pole validagi!" ja nii edasi ja nii edasi...



Siinkohal on paslik tsiteerida Põhja-Tallinnat - Me saame hakkama. Saame küll. Väga hästi saame. Kõigil Riigikogu gruppi kuulujatel (meid on 33) oli võimalus kandideerida. Miks ülejäänud 29 liiget seda ei teinud, jääb igaühe enda südametunnistusele. Mulle jääb aga mõistmatuks, kuidas on inimesel, kes ise ei teinud midagi selleks, et tema (või ta koduerakonna kandidaat) saaks valimistel osaleda, jultumust esidenda väljaütlemistega nagu "polegi nagu kedagi valida" ja "seekord peab küll hääletamata jätma" (parafraasid). Kui Su enda koduerakond on nii kehv, et ei suuda leida ühtegi(!) aktiivset riigikogulast, siis rünnata E-Deeri selle pärast, et meil on aktiviste hulgim, tundub pisut... nõme. Iroonilisel kombel süüdistati minu kalleid kaasparteilasi pärast võitlust (loe: presidendivalimisi) rusikatega vehkimises. Me vähemalt seadsime kandidaadi üles, kullakesed!



Lõpetuseks aga küsimus - kuidas defineerida "suurim poliitiline jõud"? Kõige rohkem aktiivseid poliitikuid on hetkel igatahes E-Deeris. Vaielge vastu, kui julgete ja oskate 🙂

Kuna sõbrapäev sai minut tagasi läbi, soovin kõigile hoopis head valimispäeva!
Viskaja