eEesti kuidas edasi??
ollikas
Peale meie lõunanaabrite okupeerimist on paljud hirmult,et järgmisena ründab soome P-Eestit. seda ei ole mõtet hetkel karta, sest neil on lihtsam vallutada Lätit, kui Eestit, pealegi on meil MPP Ungariga. Aga pärast Läti-Soome konflikti tuleb teha paar väga tähtsat otsust ning arutada kuidas edasi minna ja areneda. Ise pakun välja, et Soomele ei tohiks nulltolerantsiga vastuta ,sest siis õõnestama me vaid oma jalgealust. selge see, et kui eesti saab endale high wood regiooni või high oil regiooni, siis läheb eesti pinnal ikka tõeliseks madinaks ja siis on vaja eestil tugevaid liitlasi nagu USA, Indoneesia, Ungari etc.
Comments
aga siis lähebki huvitavaks
see paneks meie presidendi ja kongressi liikmed tõsiselt proovile, et kuidas sellises situatsioonis hakkama saada
aga õnneks on see vaid mäng 🙂
Pooldan pragmaatilist lähenemist. Niikaua kui meid ei rünnata otse, siis, siis säilitada dialoog ja läbikäimine. Ka siis kui meil on mingi kana kitkuda näiteks Lätiga seoses. Läti näite puhul näiteks osaleme Läti kaitses ja vajadusel vabastamises aga jätkame dialoogi Soomega ning huvide kattumisel teeme koostööd muudes valdkondades. Konflikt ühes küsimuses ei pea katkestama igasugused suhted. Soome on naaber ja nii või teisiti peame temaga läbi käima.
Aga selles mõttes nõustun Laurenciusega, et tegemist on mänguga ning mäng peabki huvitav olema. Ei maksa mängu ka liiga tõsiselt võtta. Mäng on nautimiseks.
Soomlastel puudub oma high-ground, seega ründavad kõike kus on. Neil on piisavalt raha et palgata palgasõdureid.
jah aga peab lootma, et mingi hetk saab piisavast rahast ebapiisav 🙂
Ma arvan, et esimese piirkonna vallutamine läks neil tunduvalt rohkem maksma kui nad eeldasid. Selle võrra on neil vähem ressursse järgmiseks võitluseks.
peaasi et endid vaeseks ei sõdi, eriti kui relvaärikad koorivad.
Milleks külvata paanikat? Hetkel valitsus loob häid suhteid Venemaa ja läbirääkimised Soomega mida valitsus avalikult ka öelnud...
Paanitsemiseks pole tõesti põhjust. See sõda on läbi ja tuleb tunnistada, et kaotasime, aga me saime sellega tugevamaks ning elu läheb edasi.
Järgmiste põnevate hetkedeni 🙂