Join the new world

kuna ärid on hetkel jäänud ootereziimile oodates uue mooduliga uusi artikleid, kirjutan justkui teise osana enda mõtiskluse erepubliku poliitikumaastikust. kes korraga läbi ei suuda lugeda, see lugegu lõik haaval.

eelmises artiklis vaatlesin ja võrdlesin aega poliitilises vaatevinklist eEesti ja päris maailma vahel. selles artiklis püüan edasi kanda mõtet, miks pooldan suuremat eValitsust, kui on viimasel paaril kuul olnud.

kõigepealt eesti vabariigist.
eesti vabariigi valitsuses on ministeeriumite koosseisu ette nähtud peale ministri veel ministri abi, kantsler, kantsleri abi, asekantsler, asekantsleri abi, ministri nõunik, kantslerinõunik ja seda vaid ministeeriumi juhtkonnas, erinevates osakondades on veel omajagu töötajaid.

tõsi ta on et, võrreldes EV elanikkonna ja vastutusega on otsustav meeskond ikkagi väiksem kui eEesti üks mees. (kui kõrvutada EV ja eEesti elanikkonnad siis eEesti sotsiaalministeerium ühe sotsiaalministri ja abideta on ~0,08% elanikkonnast. see võrduks ligi 1100 töökohaga EV sotsiaalministeeriumi juhtkonnas) Sel ühel ministril on aga aeg, mil ta saab eEestile pühendada, selles niigi keerulises, kiires ja kokkupressitud ajasüsteemis üürike. Ma ei tea kui palju kõige aktiivsemad mängijad oma aega eRepublikule pühendavad, kuid keskmise mänguaktiivsusega ja üsna aktiivse eraeluga töö-kooli-pereloomad koos kolmekliki, foorumite-artiklite lugemise ja kirjutamisega kulub päevas hea mitu tundi. kes suudab veel jututoas aktiivselt kaasa rääkida, sel rohkemgi.

arvestan tagasihoidlikult, et ühe keskmiselt aktiivse ministri tööpäev on kaks tundi. Päriseluga kõrvutades tähendaks see et 1100 töötajat ministeeriumi juhtkonnaüks tööpäev oleks 4ööpäeva ja ning tehtud ei saaks ikkagi midagi. Okei, artikkel kisub jälle ajaanomaaliate kõige pimedamasse murepilve. Sekundid tunnid ja minutit tiksuvad ikka samamoodi mõlemas maailmas, lihtsalt ametiajad ja tööajad on võrreldamatud, mida olen ohoo-efekti mõttes püüdnud võrrelda.

Räägin siis, miks minu arvates on parem, kui valitsustes on rohkem päid ja mis riske see endaga kaasa toob. Praegu on olukord, kus kõrgetele kohtadele oodatakse kogemusi. Ja õigusega, sest seda pädevam oled, kui sa oled kursis eelarve koostamisega, sinuni levib välisinfo kiiremini, sul on eMaailmas kogunenud piisav hulk tutvuskond jne. Ja selle asemel, et end kõige eelnevaga kurssi viia, on sul aega ja mõtteid luua uuele valitsusele lisaväärtust.

Praegusel eEesti poliitikamaastikul esinevad need kogenud teistest tähtsamana narritades teisi (vähem tähtsamaid), et need aktiivsusele pööraks. teiste motivatsioon aktiivsusele, korral, kus postile tulevad ikka need samad näod, vahel ehk ainult ministriametit muutes, on null. nüüd, kus meite kõige kogenumad persoonid riburadapidi vahelduva eduga ära solvuvad, on uute ministrite kasvupinnas nõrgavõitu.

Miks kaks pead on minu arvates parem kui üks? Hiljutine kogemus on näidanud, et eraelulistel põhjustel tehakse tihti tagasiastumisi, mis on ka igati mõistetav, kuid olukord, mis järgneb tagasiastumisele on tihti aegaraiskav. Isegi kui president nimetab ametisse uue ministri esimesel võimalusel, on uus minister eelneva valitsuse tegemistega vähe kursis. Tal läheb aega kohanemisele ja enne kui ta jõuab midagi tehtud on ametiaeg lõppenud.

Minu ettepanek. Rahvas valib presidendi -> president valib omale abi (ase) ja ministrid -> ministrid valivad endale abi, kelle nimetab ametisse president. vastutavad ministrid ja president. ministri ametist taganemisel saab ministriks tema abi.

Et ei tekiks skeemi, kus presidendi valitud minister valib endale presidendile sobimatu abi, peab president ministri abikandidaadiga nõustuma ning et ei tekiks olukorda, kus ministri ja ta abivaheline koostöö on kõike muud kui kasulik, valib omale meeskonna kaaslase minister, kui tal on ükskõik, aitab teda valikul president.

mis selline valitsus meile annaks? loodetavasti vähem tagasiastumisi eraelulistel põhjustel, paremini jätkuva töö tagasiastumise korral, parema tipp-poliitikute kasvupinnase ning ehk ka aktiivsuse poliitilistes aruteludes, lootuses, et kogemustega ja kogenematute vahel on ametikoht ka kogemuste saajatele.

ja mis riske see endaga kaasa toob? üritasin kõik riskid minimaliseerida, kuid väike risk et meeskonnatöö ei kanna vilju, jääb alati. aga riski-tulu suhe on siinkohal minu arvates äärmiselt atraktiivne ning investeerimisanalüütiku sõnadega, minu soovitus sulle on mu arvamust OSTA. 🙂