Join the new world

Põllumehe kevad

Eelmine nädal sai selle aasta esimesed kartulid mulda pandud. Kõigest 2 vagu aga ega praegu polegi ju õige kartulipanemise aeg. Need 2 vagu aga said siiski maha, eesmärgiga saada varakult esimesed mugulad kätte, et värske kartuli rõõm oleks pikem. Pool maha pandud kartulist sai kaetud kattelooriga. Väidetavalt pidi see väga palju kiirendama kartuli kasvamise kiirust. Eks paistab, poolteaduslik eksperiment on igatahes alanud. Poolteaduslik sellepärast, et tegelikult peaks ühes korralikus teaduslikus katses vähemalt 10 kordust. See ei tähenda, et 10 kartulit katteloori all ja 10 kartulit katteloorita vaid 10 erinevas geograafilises kohas peaks nimetet' eksperimenti kordama. Või siis 10 järgneval aastal samas kohas. Nii oleks teadusliku statistika miinimumnõuded täidetud. Loomulikult oleks parem kui kordusi oleks tunduvalt rohkem kui 10, saaks täpsema tulemuse ja suurema tõenäosusega ka millelegi uuele pihta.

Kindlasti tuleks katse ajal mõõta õhutemperatuuri, sademeid, soovitavalt ka õhuniiskust, võiks mõõta kartulipealise kõrgust ning hiljem arvutada kasvu kiirus. Tuleks teha mulla toitainesisalduse analüüs, analüüsi järgi evalveerima mullaviljakus jne jne. Pärast katse lõppu ning kõikide andmete vormistamist tuleks teha terve trobikond dispersioonanalüüse koos väga erinevate kovariaatidega. Otsida tehtud analüüsidest kõige perspektiivikamate p ja r-ruut ja teiste ägedate statistiliste näitajatega statistilised analüüsid. Tuleb otsida ja pead murda kas tehtud tööst ka midagi tolku oli. Kas leiab midagi, mis vajaks seletamist või kust leiaks niidiotsasid mida mööda edasi minna.

Kuigi statistika võib tunduda igav ja kuiv, siis minu meelest just selle kuiva statistika analüüsimine ja seletuste leidmine on kõige põnevam asi. Kindlasti tuleb otsida kas andmetest tuleb välja midagi sellist, mis võiks ümberlükata midagi sellist, mis varasemalt on juba uuringutega tõestatud ja vastupidi.

Igaüks võib isegi oma väiksel peenral teadust teha ja hea töö korral isegi selle mõnes tõsiseltvõetavas teadusajakirjas avaldada.

Kevadtööd on alanud, nädalavahetusel sai isegi murutraktor käima löödud ja keldrimäelt ning septiku kohalt muru ära aetud. Kuidagi kahtlaselt hästi kasvab seal see muru, hoovi peal hein vaevalt tärganud ja kõik on madal kui puttimisväljakul. Küttepuud said ka kevade tulekuga lõplikult riita ning katuse alla. Päris mitu aastat ootas endine puukuuri varjualuse rekonstrueeritud puitkarkass (karmiisu) eterniidi paitavat varju.

Veneaegne eterniit on tegelt ikka üks hea asi, just need suured suure lainega plaadid. Väikesed väikese lainega plaadid on aga puhas pask, sai korraks peale astutud kui krõps ja krõps muutkui purunesid. Kahju oli aga mis teha, pidi kõndima. Pärast sai kõik purunenud plaadid ära lapitud, õnneks maja katuse vahetusest on seda väikeselainelist paska suht ladnalt käes, mistõttu parandusmaterjali leidmisega polnud probleemi.

Sellel aastal sai küttepuude tegemise eesmärgil langetatud peamiselt haaba, ka mõni kask mis kasvas perspektiivitus kohas tuli tuua ohvriks. Puukallistajatele lohutuseks 30 maha võetud puud vabastas kasvuvalguse 60 väikesele puuhakatisele ning terve minu hallata oleva metsamaa kohta olen ma ääretult laisk metsamajandaja. Austan puid, eriti vanu puid, kuna väga jämedat puud ma lihtsalt enam ei julge maha võtta - sae plaat on lihtsalt liiga lühike ja eks neid ole ka niisama igati kena vaadata 🙂

Naised saunas rääkisid, et nurmenukud on meil siin lõunaosariikides õitsema hakanud, lähiajal lähen ise ka vaatama kas jutul on tõepõhi all. Aeg talvise köharohu varusid uuendada.

Head kevadet kõigile!