Ühe sõjamehe muljed lahingust Põhja-Eestis!

Day 806, 09:59 Published in Estonia Estonia by Kapsaleht

Viibisin parajasti eUngaris, kui minuni jõudsid teated, et vaenuliku eSoome valitsus on välja kuulutanud üldmobilisatsiooni, mille eesmärk on vallutada minu kodumaa. Nüüd oli aeg tegutseda, kiiresti lennukisse ja juba maandusingi Lõuna-Eestis. Oli tore näha tuttavat kuppelmaastikku. Samas muutusin kohe tõsiseks ja seadsin sammud Tallinna poole. Tartu Rahu aastapäeval ei valluta keegi meie riiki!

Kui sõjaväljale jõudsin oli lahing kestnud juba kaheksa tundi. Lahinguväljal oli suhteliselt vaikne, kuid eSoome eelväed luusisid juba kesklinna piirkonnas, kus käisid lahingud. Ühinesin väikese eestlaste grupiga ning püüdsime ühte vaenlaste salka oma tugipunktist minema kihutada. Olin oma firma laost võtnud mõned q2 relvad ning andsin nendega tuld! Rõõmustav oli vaadata kuidas eSoome sabotöörid silkasid Lasnamäe suunas. Kuulsin, et eEesti suurima äriimpeeriumi omanik, oli tuulutanud omi rahasid ning veidi sellist turmtuld andnud, et ka suurimad Soome kindralid jälgisid seda tunnustuse ja imekspanuga.

Varsti oli hakkamas emaailma päevavahetus ning mõne tunni pärast oli oodata ka kõvemat kõmmutamist. Siis see hakkas! Ilmus meie võimsaima tangi omanik Albertti koos eVenemaa sõjaväega. Nende tuules hakkas hoogne ründamine, ajasime pahad võõrvallutajad linnast välja ning suutsime luuja 200k tugevuse valli. Sellega lõppes 1 sõjapäev ning 14 sõjatundi ootas ees.
2 päeva alustuseks kaevasime kaeviku ja ütlesime endile – siit piirist ei lähe üle ka maailma kõige tugevamad tankid.

Uue päeva koidikul ilmusid sõjaväljale meie noorsõdurid, kes olid parandanud oma eelmise päeva haavad ja varustanud ennast uue lahingumoonaga. Sama tendentsi oli märgata ka Soome poolelt. Seega kaitsevalli suurus eriti ei muutunud. Meie elavkoosseis näis olevat veidi suurem ning aeglaselt kuid kindlalt suurenes meie kaitsevall. Päeva edenedes oli vahepeal ka vaiksemaid hetki, kuid vahel sekka pommitas ka mõni kahur või kannatamatu tank. Nagu vanad sõjahundid rääkisid, otsustatakse lahing viimase poole tunni või isegi vähema ajaga. Tasapisi suutsime oma kaitsevalli suurenada kuni 300k-ni. Samas hämmastas mind eSoomlaste enesekindlus, meie kaitsevall küll suurenes kuid anastajate rindejoonel valitses hämmastav vaikus.

Mis ka meil üle jäi kui kaevikus oodata. Laenasin eestlaselt nimega Peedu bellamori ning tagusime seltskonnaga turakat. Võitsin muide Junnilt 10 krooni! Vahepeal kiikasin üle välja kaeviku teise otsa, kus passisid meie võitlusvennad venelased. Eemalt kuulsin veel üht võõrkeelt, mis oli kas läti või leedu keel, ei tee neil eriti vahet. Igatahes nägin liikumas nii punavalgete kui ka kolla-rohe-punaste tunnusmärkidega sõjamehi.

Vahepeal jõudis kohale minu lahingumoon. 5 q5 relva, piiramatus koguses q2 relvi ja 10 kinki. Olin valmis. Võtsin välja oma raadisaatja, et saada rohkem infot lahingutegevuse kohta. Kell oli juba 21.00 kui oma kogupaugu andis leedu sõjavägi, peamiselt nende toel oli kaitsevall tõusnud 350k tugevuseks. Mida oodata eSoomelt? Kas sellest kaitsevallist piisab? Kui suur on meie tankivägi? Need küsimused piinasid mind järjest rohkem. Kell 22.20 hakkasib paugutama paar esimest eSoome tanki Finaxis ja klrp. Jah, hirmuga vaatasin kui palju võivad kahju teha juba kaks tegijamat eSoome tanki. Kaitsevall vähenes 300k piirini ja isegi alla selle. Siis nägin pealetungimas Bosniast pärit palgasõdureid. Suures vihas ja ärevuses sai tegelikult naerda nende eraldusmärkide üle – piilupart Donald, natuke nalja ka selles rõhuvas päevas. Siis nägin tulemas Eesti eliitsõjaväge. Mäletan täpselt, S33valdi, Laurenciuse, ilakoti, jopakolla jpt tõsiseid kui kindlaid nägusid. Samuti meie vennasrahvaste tanke! Kui vähe neid tundus vaadates suurt ja kohutavat Soome tankiarmeed.

Ja siis see hakkas- kell 23.40. Vaenlaste tankid pommitasid isegi 533 purustusjõu tugevuste pommidega ja seda lõpmatult. Nüüd oli aeg mul vastu tulistada! Oi kuidas ma andisin neile, pommitasin koos oma vendadega! See oli ülev – võidelda oma kodumaa eest. Lõpuks sain haavata ning mu wellness langes 37 pügalani, mind viidi kanderaamil välihospitali. Mina ei saanud enam midagi teha, minu panus on antud . Nüüd jäi mul üle vaid palvetada ja loota, et meie sõjaväel on midagi sellele kohutavale kurjusele vastu panna. Kahjuks polnud suure tulistamise jala eriti midagi kuulda ega näha. (Kes ja kui palju dämmi tegid, polnud reaalajas kahjuks jälgitav). Meie kaitsevall hakkas kiiresti vähenema. 200k, 150k, 100k, 70, 50k, 35k ja seda vaid minutitega. Oi-oi kuulsin kedagi ägisemas. Kas nüüd on lõpp, kus on meie vastupanu? Kus ome meie tankid. Kas tõesti kaotus? Ja siis …. Huhuu meie kaitsevall hakkas pidama. Me suutsime piiri panna. Tõus 40k, 50k, 70k, 90k. Lahing läbi!
Me saavutasime ajaloolise võidu!

Hiljem kuulsin, et meie ellittankid eesotsas Albertti ja kuulsa BattalGazi-ga tegid võimast lahingut lõpus. eEesti võitis kohe esimese tõelise lahingu, mis meie kodumma pinnal on peetud. Oli kuulda meie sõjaväe mürisevat karjet – HURRRAAA, MEIE VÕIT! Tunne oli kujuteldamatu, hulluksajavalt vägev, kirjeldamatult võimas! Ülbe eSoome sai tunda meie relva vahedust, meie meeste vägevust. Kas tulete veel siia närukalelad? Saate veel hullemini kui täna! Kõtt välja meie kodumaalt, kõnts. Ja nad läksib – saba jalge vahel, nutt kurgus ja silmis häbi. Nad olid täiesti kindlad oma võidus. Aga enam ei ole balti rigid noored ja nõrgad nagu meie sünnil, mil eSoome sai karistamatult sammuda läbi eLäti. Kas nägite, me ei murdu enam nii kergesti. eSoome maailma suurimad keskmise purustjõuga armee elaniku kohta, sai Tallinna all häbiväärselt lüüa. Nüüd aktiviseerus meie MPP Ungariga, tea kas nad julgevad veel oma nägu näidata ja raha kaotada. Eks aeg näitab. Mina igatahes olen jälle valmis!

Kõige tähtsam, mis selle lahinguga kaasnes oli meie – eestlaste kokkuhoidmistunne. Kõik erimeelsused olid kõrvale lükatud. Olime nagu üks mees oma riigi eest väljas. Palju õnne kõigile. Raskel hetkel näed, kes on su sober, kes vaenlane. Ei ole tähis kuhu sõjalisse liitu sa kuulud, mis varem on tehtud, tähtis on kaitsta oma kodumaad! Seega ei ole eEestise, minu vana sõjamehe, arvates enam teretulnud Elari Reili, kes ajas sõjaajal Eestile kahjulikku poliitikat. Reeturitel ei ole minu südames kohta.

Elagu eEesti! Elagu abimehed välismaalt. HAIL brothers from PHOENIX!

Sõjamees Kapsaleht.