Join the new world

Head kodanikud!

Mul tekkis dilemma, et kas kirjutada erakonna nimel ([ER]) või kui ajakirjanik ([ituura]), ja et ma jõudsin järeldusele, et see on natuke nii üht kui teist (pole ajakirjanikule kohaselt erapooletu, samas ei esinda erakonna arvamust), siis mõlema väljaande viited võiksid järgnevale artiklile kohased olla. Soovin rääkida asjadest, mis teoksil on, avaldada oma arvamus, kiita ja laita.

Esiteks tahan rahvale näidata, et Eesti Rahvuslased on erakond, kes suudab sõnadest kaugemale jõuda. Igaüks, kes on sattunud e-eesti foorumisse, on vast täheldanud kunagise suurtegija ja praeguse foorumi ning jututoa omaniku anettu üleskutset, mis juba ma ei tea kui kaua on pakkunud mõlemat meediumit kellelegi, kes on võimeline foorumit ja jututuba edasi haldama. Meile märkamatult oleme me praeguselgi hetkel justkui viitsütikuga pommi otsas, sest kes teab, kui kaua viitsib inimene, kes aktiivsest mängimisest on loobunud, veel maksta domeeni eest ja majutada meie riikliku foorumit. Ühel päeval võib tekkida moment, kus haldaja otsustab kraanid kinni keerata ja seega võiks hetkega kadunud olla ka kogu eEesti ajalugu alustades seadustega ja lõpetades erakondade privaatfoorumitega. ER on juba pikka aega otsinud sellele küsimusele lahendust, kuigi siiani olime tänu eraldiseisvale erakonna foorumile e-eesti foorumist kõige vähem sõltuv erakond. Siiski oli näha, et keegi teine teemat üles ei võta ja nii oligi vastav teema arutluse all ka kuu esimestel päevadel toimunud erakonna suurkogul. Tänaseks on tubli rahandusminister ja Eesti Rahvuslane T6upull anettuga ühendust võtnud ja loodetavasti ei lähe enam kaua aega selleni, et e-eesti foorumi pärast enam keegi muretsema ei pea!

Teise jututeemana sooviksin puudutada riigikogus arutelu all olevat hääletuse pikkust käsitlevat teemat. Et ma ei kuulu praegu Riigikogusse ja ERifraktsioon kujundab Rahvuslaste arvamuse, siis saan ma siin avalikult välja öelda enda isikliku mõtte, mida erakonna seisukoha pähe võtta ei saa. Nimelt leian ma endiselt raudkindlalt, et seadusesse tuleks lihtsalt lisada/asendada lause, et RK juhatus otsustab iga hääletuse pikkuse üle individuaalselt, kusjuures hääletuse pikkus võib olla minimaalselt 24 tundi ja maksimaalselt 48 tundi. Põhjendan kah- esiteks on iga riigikogu juhatuse liige minu arvates piisavalt pädev, et vastavalt nädalapäevale ja hääletuse olulisusele pikkus valida. See, kes sellega hakkama ei saa, tuleb lihtsalt umbusaldada ja kõik. Teiseks ei ole ma nõus väitega, et 24 tundi miinimumina on liiga vähe. Riigikogus on vahetevahel tarvis hääletada kiireloomuliste asjade üle, kasvõi näiteks rahulepingud-sõjakuulutamised, erinevad välispoliitilised kokkulepped, kus aeg mängib väga olulist rolli. Ma ei näe mingit põhjust, miks sellise olulise hääletusega peaks venitama keset töönädalat rohkem kui ööpäeva. Erepublikus kestab üks ametiaeg 1 kuu, päriselus näiteks 4 aastat. Seega on ühe hääletuse miinimumpikkus päriselus 35 päeva. Pole küll just põhjapanev võrdlus, aga näitab siiski, et siin mängus käivad asjad tunduvalt kiiremini ja venitamisega ei jõua me kuhugi. Samas nõustun, et näiteks nädalavahetustel ja ka lihtsalt tavahääletustel - teatud seadusemuudatustel ja näiteks Riikliku autasu puhul on 36-48 tundi täiesti mõistlik. Seega kutsun ma riigikogu üles jätma hääletuse pikkus siiski juhatuse otsustada!

Kolmandaks tahan öelda, et ma siiralt loodan, et ka presidendivalimised tulevad sama vahvad, kui RK või eriti RK juhatuse valimised oma suure aktiivsusega on olnud!

Teemasid, millest kirjutada, oleks ju nagu veel, aga jäägu need siis edaspidiseks, kes neid TLDNR komme ikka viitsib lugeda.

ituura
ERi esimees
uuriv ajakirjanik