Mis toimub Poola-Leedu sõjas?
•
by Kapsaleht
Tere.
ePoola kuulutas eLeedule sõja, et saada endale high graini regiooni. Pikalt sai oodatud, mida otsustab teha selles situatsioonis eEesti. Kas teha Leeduga MPP, saata sinna oma eliitväed või hoopis olla täiesti neutraalsed.
Mina isiklikult pooldasin MPP tegemist Leeduga. Ja mulle jäid täiesti arusaamatuks Kuninga ja Albertti vastuseisud ja jäävad siiamaani. Kui on vaja otsustavalt tegutseda siis on nüüd teada, kes hakkavad pidurdama meie abi oma naabritele. Loodame, et kui meie abi vajame, ei ole meie sõprade seas LätiKuningaid ega LeeduAlberttisid. Teine arutlusteema oli eliitvägede saatmine Leetu, kuna MPP-ga jäime me lootusetult hiljaks. Eestil olevat selline kodukord, et igat otsust peab 24 tundi arutama. Samas on see täielik jama, sest kui meie vajaksime kohe abi, siis oleks nukker kui meie sõbrad otsustaks 24 tundi + 24 tundi MPP aktiviseerumiseni abi saatmiseks meile. Selleks ajaks oleks meil juba 2 regiooni võetud! Meie riik ei tohi olla nii aeglane ja kinni bürokraatias kui asi on pakiline ja kiire! Minu arvates on see ikka üsna kehv.
Samas tuleb öelda, et meie valitsus tegutses siiski aktiivselt ning arutas kuidas käituda antud situatsioonis. Selleks tuli muidugi ära kuulata ka Läti ja Leedu seisukoht. Keeruliste eRepubliku reeglite järgi ründas Läti Leedut ja kuidagi saab sellega elimineerida Poola mängust. vast keegi kes jagab võib seda värki väheke selgitada siin täpsemalt. Igatahes on Läti ja Leedu mitteametlik seisukoht, et meid pole praegu vaja. Kõik eestlased jäävad meie valitsuse (mitteametliku) otsusega praegu koju ja võivad osaleda Läti-Leedu sõjas ning kasutada seda treeningsõjana.
Facebook
Twitter
Discord
Comments
Mingit mõttetut jura hakati jah ajama siin, ise läksin ilma mingite kahtlusteta eLeedusse ja sõdisin Leedu poolel Poola vastu. Pole mul halvasti juhtund midagi.
MPP tegemine Lätiga nagu näha on ei oleks kasu toonud, sest vaevalt nüüd Poola ründab kus Leedul on kuskil 10 mppd.
Samuti sain ühel valitsuse istungil välja toodud, et arutlus ei kehti vägede saatmise kohta siis kui rünnatakse eEestit.
"Samuti sain ühel valitsuse istungil välja toodud, et arutlus ei kehti vägede saatmise kohta siis kui rünnatakse eEestit."
Andesta kui valesti aru saan, aga kuhu kuradisse me neid vägesid saadame kui eEestit rünnatakse?
sama küsimus, kas saadame eesti väed eEestist minema? Et nad ründajale jalgu ei jääks?
Täie tõsiduse ja aususe juures julgen mainida, et leeduAlbertti moodustab kõva protsendi selle nn. eliitväe löögijõust 😉
Ja loomulikult ei soovita ma kontekkstist üksikut lauset välja rebida, kuna postituse järgmises lõigus ma möönsin siiski vajadust aidata naabrit.
""MPP tegemine Lätiga nagu näha on ei oleks kasu toonud, sest vaevalt nüüd Poola ründab kus Leedul on kuskil 10 mppd.""
Tahaks veel üle täpsustada, et see loodetavasti polnud eEesti loobumise põhjus. MPP näitab solidaarsust oma naabri eLeedu vastu. MPP Lätiga omal ajal oli ka sõjalises mõttes jura aga näitasime maailmale, et seisame kõrvuti Lätiga ka lootusetus sõjas. Oleme me argpüksid või endas kindlad! Kas kardame kogu aeg teisi riike või oleme ikkagi eEestlased. Oma sõpradega kõrvuti nii halvas kui heas? Selles on küsimus!
Aga praegune mittesõdimise otsus tuli siiski Läti presidendi kinnitusest, et meid ei vajata!
Tahan teada, kas siis kui Läti ja Leedu meid vajavad, oleme nende kõrval või mitte!
Ega Sir_Tonis väga ei pahanda kui ma copyn siia tema teksti foorumist. Kui talle ei meeldi siis kustutan ära. See selgitab nii mõndagi.
"Tänased tulemused on teada.
Läti kuulutas vahetult enne Poola rünnakut Leedule sõja, täpselt samadele aladele (Dainava ja Lithuanian Highland), mida Poola rünnata sai, ja sai need tänu Leedu alla andmisele oma valdusesse. Läbi selle lõppesid ka Poola rünnakud, kuna rünnaku all olnud alad vahetasid omanikku. Nüüd ründab Leedu omakorda ühte Läti kätte sattunud algselt Leedule kuulunud ala (Dainavat), mida on kõigil PEACEi treeningsõja osalistel võimalik ka treeningsõjana kasutada.
Läbirääkimiste tulemusena (rääkisime nii Läti presidendi, kui ka juhtivate Leedu esindajatega) jõudsime arusaamale, et eEesti teeneid täna ei vajata. Seetõttu jääb ära planeeritud 53. pataljoni välismissioon. Kuid, tänane tegutsemine näitas, et Balti riikide vahel on sõltumata üldisest poliitilisest suunast (teised on PEACEi liikmed, meie neutraalsed) väga tugevad sidemed ning mistahes rünnaku korral tasub üksteist abistada (kaitsmisel).
Peale selle tasub tänane välismissioonidele mineku plaan liita välismissioonide eelnõuga ning kindlustada väikeste lähinaabrite omavahelised head suhted. "Kui kedagi rünnatakse, siis meil on olemas võimalus, neile appi minna.""
Ei pahanda.
Tänud Kapsalehele, et ta tänast olukorda selgitava artikli tegi, kuna mul endal polnud selleks lihtsalt aega. (Kuigi kohati on osade isikute kohta päris julmalt öeldud, siis asi selgitas üsna hästi, miks Poola kaotas võimaluse saada omale Leedu vili).
jah kuid mulle kui tavakodanikule jääb arusaamatuks 1 asi siiski
kas ALATI peab hakkama miskit MPP jura kohe ajama hakkama?
kas ei saa nii ei Kaisevägi on aktiivne ja saadab oma üksused appi (kui vaja)
omg
ma näiteks olin valmis täna eLeetu minema ja oma panuse andma
vat nii käib asi, ma isegi ei nuru mingit muuving tikitit,lihtsalt oleks läinud appi
"Kõigi maade ploletarlased ühinege"?
Ei näe MPP-l mõtet, eLeedu on PEACE-is ja nende sõjamängude korraldaja, mispärast on see PEACE parimates huvides, et eLeedule suurt liiga ei tehtaks. See on ilmselge rünnak PEACE vastu, kuhu eEesti ei kuulu.
Muidugi on see ka meie huvides, et sõjamängud jätkuks ja eLeedu töötava sõber/naaberriigina säiliks, mistõttu on väga tore, kui korraldatakse mõningaid eLeedu abistamise retki (ehk isegi väikse riigipoolse toega) aga MPP oleks minusilmis liiast.
"Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" - nii oli see lause NL loojatelt, kes vallutasid ja tapsid hiljem miljoneid, mis sobib väga hästi PEACE olemusega praegu - vallutada. PEACE liikmete kaitsmisega kaotame me oma neutraliteedi.
Meiepoolne abi, oli mõeldud lähinaabri Leedu, mitte PEACEI riigi kaitseks.
Tänasel päeval ei räägita enam midagi MPP-st, ei tasu inimesi segadusse ajada.
@Enrii , ma mõtlesin selle all rohkem seda kui rünnatakse mitut eesti ala. Näiteks kui suudab Soome kuidagi Venemaa kaudu Eesti juurde jõuda ja siis näiteks korraga Põhja-Eestit ja Kirde-Eestit rünnata siis me ikka ei tee nii, et kes tahab kaitsku põhja ja kes tahab kaitsku kirdet.
Leedu sõjaline kaitsmine ei ole kunagi arutelu teemaks olnud. Minu arvates ei ole seetõttu õige, et mina asepresidendina otsustaks suvaliselt ja lampi koos kaitseministriga, et kelle kaitsele asume. Täna Leedu, homme Venemaa, ülehomme USA jne? Et vastavalt sellele, mis parajasti istuvale presidendile meeldib?
Selline valik mõjutab kogu rahvast ning minu arvates selle nimel 24h debatti pidada ei ole sugugi palju. ELE põhikirjas on näiteks see põhimõte sõnastatud - Läti ja Soome kaitse. Kummagi juhtumiga hetkel tegemist ei olnud ning riigikogulaste arvamus seetõttu (aga ka nagunii, sest ELE ei ole kogu riigikogu) oli oluline ära kuulata.
to kuningas - see 24h debatt tundub suht jabur kui arvestada seda väikest pisiasja, et üks sõda kestab kah 24h. kui hakkame veel arutama, kas tasub seda või toda kaitsta, siis juhtub selline asi, et kui oleme arutamise lõpetanud on sõda juba läbi.
pealegi on see ju suht OK, kui president näitab näpuga - nüüd kaitseme seda riiki, kuid järgmine tahab kaitsta hoopis teist riiki. oleks nagu presidendil kah mingi mõte, peale selle, et nad kullaga sahkerdavad. sest mina ei ole veel arusaanud mis rolli mängib president, kui kogu vastutus on riigikogu õlgadel? ok, ainus mida hetkel presidendid teinud on, on, see, et enamik neist on sahkerdanud kullaga - see ei tohiks aga eriti olla presidentide ülesanne.
Mina oma seisukohta ka väljendasin. Mina Leedu kaitsmist ei poolda, küll aga pooldaks Läti ja Soome originaalterritooriumide kaitsmist ohu korral. Aga minu arvates on õige, et kui riigikogu siiski pooldas Leedu kaitsmist, siis mina selle arvamusega arvestaks.
Eraldi olen veendumusel, et sellisel juhuslikku laadi appi minemistel puudub sisuline eesmärk ning ei suurenda kuidagi Eesti turvalisust. Sest siis jääb see kaitsma minemine presidendi arvamuse taha, liitlased ei saa sellele loota, mis kokkuvõttes tähendab ebakindlaid liitlassuhteid. Sellised suhted tuleb selgelt sisiki enne ära määrata ning olukorra tekkimisel automaatselt tegutsema asuda. Praegu ei ole ma sugugi veendunud, et Leedu meile automaatselt appi tõttab olenemata olukorrast.
samas on see appi minemine seotud suuresti ka lihtsalt sellega et saab sõdida
sest sel juhul ju treeningsõda ei ole ja ma ikka olen käinud siis väljamaal kui meil on sõda ära jäänud
aga ega enne ei saavuta me selle organiseerimisega mitte midagi kui me ei suuda olla nii et kohe kui miski sõda lahti läheb siis kohe tormame esimesena lahingusse ja teeme dämmi ära
ma siiski arvan et paljud veel teevad nii, kuigi aõda kestab ju min 24 tundi
samas nüüd ma ei leia, et kui näiteks Lätile tungib keegi kallale reaalselt ja tahab mingeid alasi omale, siis me võiks ka seda võtta kui treeningut, mitte hullu pappi sinna alla panna
sest me ju aitame teda sellega kui läheme kohale ja teeme oma zajoobi ära, onju?
teine asi on muidugi kui eestile kallale tuldaks aga siis tuleb just üles näidata erakordset distsipliini ja mitte kohe uisapäisa lahingusse tormata, oluline on jälgida sõja kulgu ja analüüsida mida ja kui palju kasutada
kui ikka on näha, et vastas on hullud tankid ja meie ei saa midagi teha, siis ei ole mõtet ennast kooma tõmmata vaid mõelda kuidas järgmine kord asi ära ownida
ma nagu ei saanudki täit selgust selles osas, et kunagi siin oli hull arutelu teemal et mis sõja korral saab ja mis asju jagatakse ja mida ei jagata. Või olen ma millestki ilma jäänud?
Sry ma ausalt ei viitsi IRCus istuda, mulle meeldib rohkem uudiseid paberväljaandes lugeda 🙂
Jälle sai urgitsetud 🙂