Join the new world

“The Last Goodbye” on USA elektroonilise muusika duo Odesza neljas stuudioalbum. Ja ma soovitaks kõigil, kel vähegi huvi, seda vähemalt korra kuulata. Sest see album on hea.

Sissejuhatus

Odesza eelmine album, “A Moment Apart”, meeldis mulle väga. Meeldis mulle nii väga, et uut albumit ootasin juba kevadest. Ootamisega kaasnevad ootused ja lootused. Ja hirm, et album ootuseid ei täida.

Ma poleks pidanud muretsema…

A

Kõik algab sissejuhatava palaga. Vaikus kasvab helgeks külmavärinaid tekitavaks fooniks. Korraks võetakse hoog maha, misjärel pakutakse kuulamiseks eelnevale jätku korraliku rütmika biidi näol. Helid on kiired, puhtad. Hook on haigelt hea. Tempo pole liiga kõrge.

Kolmas pala sõidab eikusagilt korralikult sisse, tuletab alguses vana Moby meelde. Tempo eelnevast aeglasem. Drop on paras saagimine. Tehniliselt huvitav.

Neljanda drop on karm. Algab kuskilt sügavalt ja kaevab ennast vaikselt välja. Lahe.

B

Viies lugu on pigem pop. Sick-ass funky bassline ja muud värgid.

Kuues võtab mõnusasti korraks aja maha ja on mahedam kulgemine.

Seitsmes on lihtsalt väga hea. Indie-pop vist.

C

Kaheksas on albumi nimilugu. Mõnus biit. Tempo on paras, helide kiirus on vägev, äkiline.

Sellele järgnev on jälle rahulik. Chill.

Kümnes on lihtsakoeline. Tundub nagu seisaks paigal.

D

Üheteistkümnes hakkab jälle kuhugi minema. Toon on helgem, kui eelmistel paladel. Kuulutab justkui juba peagi saabuvat albumi lõppu.

Kaheteistkümnes algab sealt, kus eelmine lõppes, pluss paar sammu kõrvale. Raiub kindla järjepidevusega, et ei saa magada. Ning sätib kuulaja rajale.

Viimase algus on nukravõitu. Viimase lõpp on täis lootust. Otsapidi oled tagasi seal, kust alustasid.

Lõppsõna

Tegu on selgelt millegagi, mida kannatab kuulata albumina. On soovitatav kuulata albumina. Millegagi, mis on tervik. Produktsioon on tasemel.

Leidke aeg, kuulake, tantsige, vaibige. Hea album on.