Join the new world

Tervist Ahvileivapuulastest autohullud!

Täna ilmub esimene osa Ahvileivapuu autoajakirjast, vaatluse alla võtame uusima E-Eestist pärit ideeauto SUPER 80i TWIN-TURBO. Tunneme uhkust, et just meie ajakirjanikud on esimesed e-maalimas, kes uut masinat proovida said.

See oli läinud nädala teisipäeval, kui saime E-Eesti autovabrikust SUPER kõne, mis kutsus meid nende 80i mudeli esimest eksemplari testima. Kolmapäeva varahommikul hakkasin suure puu tagant liikuma autotehase poole, kus masin oli juba valmis pandud. Parklas hakkas silma kohe üks erkroheline katuseta sportauto. Kuna mind oodati tehase kontorisse, ei hakanud ma autot lähemalt uurima, vaid marssisin kindlal sammul vabriku omaniku juurde, kes mulle pikema jututa võtmed ulatas. Või noh, täpsemalt ühe pulika, mille abil auto käivituma pidi.


Vot täpselt selline see võti oligi... "S" täht tähistab SUPER'it.

Lahkusin kontorist reipa sammuga ja asusin parklast seda uhiuut sõidukit, mida ma varsti testima pidin hakkama, otsima. Parkla oli üüratu ja mul võttis oma pool tundi aega, et see SUPER 80i üles leida. Selgus, et tegu oli selle sama masinaga, mille erkrohelisus mulle enne silma hakkas. Veel tuli välja, et tegu polnud teps mitte pehme variandiga. Kahe turbo olemasolekust polnud mina kuulnud midagi.


Selline see siis oligi, nagu näha on 80i-l null ust ja null katust.

Kolmnurkne tagatuli... Vihase loomuga.

Istusin masinasse. Oh kui pagana mugav see iste on. Otsustasin teha veel enne sõitma minemist paar tiiru ümber auto ja kirjeldada, mida ma näen. Esimesena jäi mulle silma muidugi see erkrohelisus, nagu ma juba varem mainisin. Ja pisiasi, et 80i ei ole just eriti vihmakindel. SUPER'i bossid väitsid, et puuduva katuse ja uksed korvavab veekindel sisustus. Nendesõnul on istmekatete materjal sarnane kilele, ent meenutab katsudes rohkem kangast. Ja hingab ka kilest paremini. Tuled on sellel masinal klassikalised xenoonid. Mõnede ledidega. Tuuleklaas on kõrge ja takistab kärbseid sulle suhu lendamast. Taga on suur-suur difuuser, mis masina maa külge kleebib.
Ronisin autosse tagasi ja käivitasin mootori. Ossa, milline hääl. V10 minu selja taga podises mõnusalt, pedaali vajutades aga urises raevukalt. Otsustasin teha SUPER 80i-ga ühe tiiru. Enne veel, kui ma sõitma oleks hakanud, pidin kinnitama turvavöö. Oh seda vaeva ja viletsust 80i on nii "Sport", et kasutusel olid 5-punkti turvavööd. Võimlesin oma hea 12 minutit. Siis sain ennast lõpuks tooli külge kinni. Seejärel märkasin, et salongis pole just palju panipaiku, nõnda jäigi telefon, mulle ebameeldivalt taskusse. Panin sisse esimese käigu. Kangi nupp oli ilus punane ja väga ümmargune. Ühenduses oli see poolautomaatse käigukastiiga, mis nagu peagi selgus, pakkus väga toore ja mõnusa sõiduelamuse.


See ongi see punane ning äge nupp. Mulle meeldib.

Veeresin parklast välja, teel vajutasin pedaali põrandasse. Põrgu vallandus. 100 km/h tuli kätte kõigest 4,1 sekundiga, Endalegi märkamatult oli 80i sisse võtnud 320 km/h. Võtsin veidi hoogu maha. Tee muutus kurvilisemaks. Kurvid tõid esile raevuka eestlase tõelise pale. Pidamist oli lõpmatutes kogustes, masin oli kergelt ülejuhitava loomuga. Oli tunda, et neljarattavedu teeb kõvasti tööd. SUPER leidis, et see on ainus võimalik variant, kui tahetakse ära kasutada kogu V10-ne jõudu. Kahe turboga mootor arendab kuni 7000 pööret minutis ja toodab 6500 pöörde juures 658 hobujõudu. Ja seda on ropult palju, arvestades pisiasja, et 80i kaalub vaid 1207 kilo. Väänet on masinal ka ja mitte vähe. 702 N·m tagab metsiku mineku. Igas olukorras. Peatasin masina pika sirge tee alguses. Minu tähelepanu köitis naerunäoga nupp roolirattal. Selgitav kiri väitis, et tegu on "TURBOBUUST"iga. Sellel masinal? Turbo buust? Nagu sellest 658 hobujõust veel vähe oleks olnud. Ja miks on sellel nupul naerunägu? Ninamehed SUPER-is tundsid, et nende uues masinas pole piisavalt "fun"-elementi ja seega otsustsid nad lisada midagi totaalselt hullumeelset. Ja pisike buust ju see ongi. Jajah, "pisike". Sai teine seal samas järgi proovitud. Nupuvajutus tegi 80i-st ulmelise püssi, lisades V10-ne jõule veel 382 hobust - KOKKU 1040 hobust! SEGIVÄRK. Oli lihtne aru saada, miks nupul naerunägu oli. Minu näole ilmus samasugune lai naeratus, kui ma seda nuppu all hoidsin.


No selline see nupuke 1040 hobusega siis oligi...

Ja siin on siis see nupuvajutamise mõnu...

Ja selline näeb välja turbobuustiv SUPER 80i...

Sõitsin veel paar tundi, kell hakkas lähenema tööpäeva lõpule. Mul oli kokkulepe, et pean auto tagastama, enne kell viite. Hakkasin vabriku poole tagasi sõitma, parklasse jõudsin bendiiniaurudel (80i-l on kõigest 70 liitrit suur paak, või siis väike) ja velgedel. Mulle öeldi, et hullu pole, meile oligi komplekt rehve ette nähtud. Alles väljudes märkasin ägedaid punaseid pedaale, mida ma enne innukalt tallanud olin. Masinas oli ka siduripedaal, mille kasutamine oli valikuline. Kena lisa, millest võib isegi kasu olla.


Siin siis need punased tallad ongi. Üsna head, ütleks ma.

Tõesti SUPER 80i vääris oma nime, SUPER!


ÜLESKUTSE: