[ajakiri "Vikat"]Imeline loodus.

Day 1,934, 10:30 Published in Estonia Estonia by Vambola Vikat

Tervist aulik lugeja,

Meie toimetuseni jõudis täna üks huvitav silmaringi avardav vikipeedia artikkel mis peaks huvi pakkuma igale intelligentsele inimesele. Nimelt lahkab see artikkel papkasti hingeelu tuues ära paigutuse süsteemi ning seejärel käsitledes pappkastide päritolu, ehitust ja eluviisi, levikut toitumist ja saladuse loori kergitatakse ka pappkastide talvitumisest Eesti karmis kliimas. Alljärgnevalt toomegi ära selle põneva artikli:

Harilik pappkast (Castpappus castpappus)

Päritolu

Planeet Maa. Omnivoor. Ainuõõssed (Cnidaria) on algeliste hulktahksete hõimkond pärishulktahksete alamliigist.

Ehitus ja eluviis

Pappkast on mitmeaastane hulkrakne. Märtsi lõpus tekivad pappkasti nöörjate võrsete tippu neljakandilised õied, mis koosnevad põhiliselt papist seintest, kaanest ja põhjast. Otse põhja kohale seinte vahele jääb ruumikas kehaõõs ehk gastraalõõs. Suurema kehamassiga turskeid kaste nimetatakse ka kappideks. Ka kapid on sarnaselt kastidega seest õõnsad ehk tühjad. Eriti peapoolsest otsast. Pappkastid on nii värvilt kui suuruselt varieeruvad, ehkki viimastel kümnenditel on pruunkülg-pappkast hakanud teisi sugulasliike tasapisi välja sööma.

Levik

Pruunkülg-pappkaste võib leida Põhja-Ameerikast Euroopani, sh ka Tallinnast, Pakendikeskusest. Teadaolevalt leiti suurim pappkast 2007.a oktoobris Taanis, kus kasti pikkuseks mõõdeti 11,5m, laiuseks 4,6m ja kõrguseks 2,3m. Pappkastid kasvavad põhiliselt ladudes, kauplustes ja kolimisfirmades. Samas asustavad nad kergesti ka garaaži või vanainimese sahvri.Suures koguses pappkaste moodustab sõltuvalt isendite paiknemise stuktuurist virna või suvalise kuhja. Kas pappkast on taim või loom, on siiamaani teadlaste tuliseks vaidlusteemaks. Koduloomana on pappkastid väga hinnatud Indias, kus pappkast ongi mõne inimese ainus sõber.

Toitumine

Toidu haaramiseks kasutab pappkast töölisinimesi, kes osavalt tema sisse asju tõstavad. Pappkasti menüüsse sobib kõik, mis ta õõnsusse mahub.Täiskasvanud kast ei söö erinevalt teistest röövtaimeliikidest kõhtu sattunud saaki ära, vaid hoiab selle alles kuni enese lagunemiseni. Lagunenud pappkasti nimetatakse makulatuuriks.

Talvitumine

Pappkast reeglina ei talvitu. Eelistades pidevalt liikuda, ei ole pappkast sage meie kliimas talvituja. Kui see siiski juhtub - teeb pappkast tavaliselt endale pööningule või voodi alla tolmust pesa*.

P.S. Võhma nimekaima Pappkasti-uurija W. U. Wellenbergi väitel on aastatel 1921-1929 üks pappkast talvitunud ribade kujul roti pesas 8 aastat järjest* (W. U. Wellenberg. "Professsionaalse pappkasti-uurija ABC". 2010. Tartu.)

Allikas: Vikipeedia (päriselt ka)