Join the new world

Mu eelmise artikli ilmumisest möödunud päevade jooksul on jõudnud riigikogus piisavalt toimuda, et see vääriks kirjapanemist, niisiis järgnevalt on teil võimalik lugeda teist artiklit sarjast "riigikogu töö".

Möödunud päevade jooksul toimunust rääkides ei saa ei üle ega ümber nüüdseks endise riigikogu esimehe sanderudami (ELE) skandaalist. Nimelt teatas esimees oma tagasiastumisest 12. märtsi õhtul, kuna ta kasutaja bänniti eRepublikust multide kasutamise tõttu (st. omas mitut kontot). Kusjuures antud riigikogu tööaja jooksul on see juba teine taoline juhtum, varasemalt tabas sama saatus ülisuurte häältearvuga riigikokku pääsenud VIE liiget Lennukas. Nende sündmuste raames on süüdistavalt näpuga näitatud ka nende poole, kes adminide tähelepanu mainitud riigikogu liikmete tegudele juhtisid, ent fakt on see, et hoolimata antud mängijate panusest riigi arengusse, oli tegemist mängureeglite rikkumisega ja see on nii olulise ametikoha puhul lubamatu.

Sanderudami tagasiastumise järgselt täitis riigikogu esimehe kohustusi aseesimees li0n (VIE). Uueks esimeheks kandideeris ainsana Enrii Lindebaum (END), kes sai täna (16. märtsil) lõppenud hääletusel ka vajaliku toetuse (11 poolthäält, 2 erapooletut ja 8 vastuhäält). Formaalseks pooleks jääb veel presidendil värske esimees ametisse nimetada.

Täna andis riigikogu ka õiguse valitsusel emiteerida 30000 EEK 150g eest. Kuigi põhimõtteliselt oli tegemist formaalsusega kuna rahandusministri Krist0 (ELE) väitel andis riigikogu selleks loa juba märtsi eelarve heakskiitmisel, leidsid liikmed riigikogu liikmed Albertti (END) ja EstMX (EKP), et emiteerimine on ebavajalik kuna riigi varasalves on juba piisavalt kroone. Hääletusel sai ettepanek 21 poolthäält ja 5 vastuhäält, erapooletuks jäi 1 riigikogu liige.

15. märtsi õhtul palus kaitseminister Megahit (ei kuulu hetkel erakonda) riigikogul arutada kaitseväe fondi loomist. Riigikogu nurises peamiselt idee viimistlematuse üle ning soovis näha korraliku põhikirja. Arutluse aega on pikendatud ning seetõttu hääletusele pole veel ettepanek läinud.

15. märtsi õhtul esitas Albertti (END) arupärimise presidendile ja valitsusele soovides teada, miks pole riigikogu ametlikult teavitatud haridusministeeriumi organisatsiooni bännimisest ning miks pole otsitud alternatiive haridusministeeriumi tööks, kas kaitseministeerium tegeleb ainult 10 eliidi liikmega ja millal ilmub välisministeeriumi aruanne ning kas välisministeerium tegeles kogu perioodi jooksul ainult Eesti-Läti maadevahetuse ajal kaduma läinud 12000 EEKi probleemiga. President Michael Holdeni (ELE) vastus antud küsimustele oli järgmine:
1. Keegi ei ole seda varjanud, chatis täiesti laialdaselt ringi levinud informatsioon. Lisaks sellele on Haridusminister ametis teist päeva. Palju artikleid sa ootad sellise aja jooksul?
2. Kaitseministeerium tegeleb samaaegselt ka ramboprojektiga, sõjakorralduste ja firmadega.
3. Välisministeeriumi tegemistest kuulete lähemalt siis, kui Välisministeerium avaldab artikli saadikute tehtud töö kohta. Kas tõesti valmistab raskusi tsiteeritava teksti lugemine?
Sama arutelu käigus väitis EstMX (EKP), et korralike aruanneteta puudub ülevaade kas ja kui palju valitsuse liikmed riigi raha varastavad.

Tõenäoliselt eelnevaga seoses pani EKP liige minasiin riigikogus täna arutlusele seaduse, mis kohustaks valitsust pidama täpseid aruandeid nende käsutuses oleva riigi raha liikumisest. Teised riigikogu liikmed juhtisid tähelepanu kirjavigadele ja pisut kohmakale sõnastusele ning esitati parandusettepanekuid, ent üldine meelestatus antud seaduse suhtes tundub mulle kõrvaltavaatajana siiski positiivne. Seadus peaks hääletusele minema homme (17. märtsi) õhtul.

Muide, uute riigikogu valimisteni polegi teab mis kaua enam jäänud, niisiis soovitan kõigil eEesti kodanikel end juba kurssi hakata viima, millised poliitikud võiks teie arvates sobida teie häält esindama järgmises riigikogus.