Tulevased muudatused majanduses
Haridusministeerium
Ressursside jaotus, mis tuleneb eelmise kuu ressursisõdadest, läheb live’i päeval 3145. Nagu juba öeldud, kaasnevad sellega ka mõned muudatused majandusmoodulis.
Kõige tähtsam muudatus on see, et sellest ajast alates ei rända enam firmad kaasa firma omaniku kodakondsusega vaid nad kinnistatakse. Selleks tutvustame ka valdusfirmad.
Kodanik võib asutada ühe või mitu valdusfirmat erinevates piirkondades, vastavalt oma tootmisboonuste vajadustele. Valdusfirma võib omada ükskõik kui mitut lõpptoodangu või tooraine firmat ja need saavad kasu valdusfirma tootlikkuse boonustest.
Pidage meeles, et selleks, et luua mingis regioonis valdusfirma, pead enne sinna kolima.
Kui palju maksab valdusfirma loomine?
Kui esimese valdusfirma saab luua tasuta, siis peaksite teadma, et järgnevad juba maksavad ning nende kulu arvutatakse alljärgnevalt:
Valdusfirma maksumus = omatud valdusfirmade arv * 25 kulda
Ja nagu öeldud on esimene valdusfirma tasuta.
Kui palju firmasid saab omistada valdusfirmale?
Valdusfirmad saavad hoida piiramata arvul firmasid. Pange tähele, et kui te loote uue firma, siis seda ei määrata kohe ühegi valdusfirma alla, seega see ei hakka kohe tööle. Küll aga saate määrata firmale valdusfirma hiljem tasuta.
Kas ma saan vahetada firma valdusfirmat hiljem?
Esimene kord saate firmale tasuta määrata valdusfirma. Hiljem saate oma firmasid soovi järgi ümber paigutada, kuid nende ümberpaigutamise kulu sõltub nende tüübist.
Tootmishoone ümberpaigutamise kulu baseerub firma väärtusel ja kahe valdusfirma vahelisel kaugusel. Ümberpaigutamise kulu tasutakse cc-des ja varieerub 5% kuni 20% firma nimiväärtusest (allahindlused ei lähe arvesse).
Võtame näiteks Q7 relvatehase, mille nimiväärtus on 1230 kulda (10 kulda loomiseks ja 1220 kulda upgrademiseks). Kasutades rahaturu vahetuskurssi, konverteeritakse see cc-ks (eeldades, et vahetuskurss on 400cc/kuld). 1230 kulda on seega 492000 cc-d, seega oleksid ümberpaigutamise kulud 24600 kuni 98400 cc-d sõltuvalt kaugusest.
Ümberpaigutamise valem on 4% firma väärtusest + 1% väärtusest iga 1000 km kohta, mis kulub transpordile (selle ülempiiriks on 20% väärtusest).
Pange tähele, et te ei saa firmat uuesti määrata samale valdusfirmale ning määramise kulusid tuleb kanda alates teisest kolimisest.
Töötajate palkamine
Valdusfirma on vajalik töökuulutuste avaldamiseks. Kui töökuulutus on avaldatud, on pakkumine aktiivne selle maa tööturul, kus valdusfirma asub.
Olemasolevad tööpakkumised jäävad kehtima, kuid jäävad nähtamatuteks kuni omanik loob valdusfirma, millest alates nad muutuvad nähtavaks selle maa tööturul, kes hetkel omab valdusfirma asukoha regiooni.
Olemasolevad firmad
Kõik olemasolevad firmad on vaikimisi valdusfirmale määramata. Määramata firmad ei saa midagi toota, nad tuleb enne määrata valdusfirmale.
Uute firmade loomine
Peale firma loomist kuvatakse see kui määramata ning selleks, et saaks hakata tootma, tuleb ta määrata eksisteerivale valdusfirmale.
Kui riik, kus valdusfirma asub, teeb kaubaembargo riigile, kus asub kodakondsuse järgi valdusfirma omanik, ei saa omanik juhina töötada.
Firmade ostmine ja müümine turul
Firmat, mis on määratud valdusfirmale, saab osta vaid teise valdusfirma kaudu, mis asub samas regioonis.
Firmat, mis ei ole määratud valdusfirmale, saab osta iga kodanik olenemata sellest, kus tema valdusfirma asub.
Managerina töötamine
Selleks, et töötada Managerina, pead asuma samas regioonis, kus su firmad asuvad.
Sõdade ja kaubaembargode mõju
Kui manageri kodakondsusejärgne maa on otsesõjas maaga, kus tema valdusfirmad asuvad, ei saa manager selle valdusfirma tehastes töötada.
Maksustamine
Managerina töötamise tulumaks jagatakse nende maade vahel, kus asub valdusfirma ning kus on manageri kodakondsus alljärgnevalt:
80% valdusfirma maa töömaksust + 20% kodakondsusmaa töömaksust. Meenutame, et managerina töötamise tulumaks baseerub riigi keskmisel palgal ja töömaksu seadusel.
Nt: kodanik töötab Managerina valdusfirmas, mis asub maas A ja omab kodakondsust maas B. Ta maksab 80% maa A tulumaksust maale A ja 20% maa B tulumaksust maale B
Tootmisboonused
Tööstusharu tootmisboonused arvestatakse alljärgnevalt:
Tootmisboonus = riiklik tootmisboonus + piirkonna tootmisboonus + mängija booster – regiooni saastetase
Saastetase arvestatakse sama tüüpi kaupade hulga põhjal, mis toodeti selles regioonis võrrelduna üleüldise seda tüüpi kauba keskmise tootmise põhjal. Tase kõigub 0 ja 25% vahel. Mida rohkem kaupasid toodetakse selles regioonis, seda kõrgem on saastatus. Igal tooteliigil on oma saastetase.
Kõik toorainetehased jagavad oma tööstusharu saastetaset (nt kalandus, vili, farm ja teised toidutoorainetehased).
Riiklik tootmisboonus on selle maa tööstusressursside summa.
Nt: kui riik omab tööstusharu kõiki 5 ressurssi ja regioonid on kõik ühendatud pealinnaga, siis on riiklik tootmisboonus 100%.
Pidage meeles, et kui regioon ei ole ühendatud pealinnaga, siis kasutatakse arvestustes vaid poolt ressursside tootmisboonustest (nt 25% haruldase eest muutub 12,5%ks).
Piirkonna tootmisboonus on saadaolevate tööstusharuspetsiifiliste ressursside summa jagatuna viiega.
Nt: kui regioonil on 4 parimat tööstusharu ressurssi, siis tootmisboonus on 18%.
Tuginedes esitatud arvudele ning eeldades, et saastetase on 25% ja mängijal tootmisboostereid ei ole, arvutatakse toidufirma tootlikkust:
Kogu tootlikkus = 100%(baastootlikkus) + 100%(maa boonus) + 18%(regiooni boonus) + 0% mängija booster) – 25% (saastetase) = 193% (93% tootlikkuse boonus)
Sama näite puhul ilma saastetasemeta saaksime 100% + 100% + 18% + 0 – 0 = 218% kogutootlikkus (118% tootlikkuse boonus)
Muud näite😛
0% riiklik boonus, 0% regiooni boonus, maksimaalne saastetase: 100+0+0+0-25=75% lõplikku tootlikkust (-25% tootlikkuse boonust)
50% riiklikku boonust, 5% regiooni boonust, 5% saastetase: 100+50+5+0-5=150% kogutootlikkus (50% tootlikkuse boonust)
Küsimused ja vastuse😛
K: kas esimese tasuta valdusfirma loomiseks on ajalimiit?
V: ei, esimene valdusfirma on tasuta kõigile
K: kas ma saan ikka töötada Managerina kui ma ei loo oma esimest valdusfirmat?
V: ei, selleks, et firma saaks toota, peab ta olema määratud valdusfirmale
K: kas töötajal peab olema selle maa kodakondsus, kus valdusfirma asub?
V: ei, kodakondsuse osas ei ole piiranguid
K: kas mingis regioonis asuvad valdusfirmad on nähtavad kõigile?
V: hetkel ei ole valdusfirmad nähtavad
K: kas ma saan kasutada toorainet, mis on toodetud teises valdusfirmas?
V: jah, ladustamise põhimõtteid ei ole muudetud. Kõik toodetud kaubad hoiustatakse sinu laos nagu praegugi
K: kas ma vajan ikka litsentsi, et müüa kaupasid selles riigis, kus mu valdusfirma asub?
V: jah, valdusfirma ei anna sulle privileege, et müüa riigis, kus ta asub, seega litsents on ikka vajalik
K: kas on mingeid piiranguid selle osas, kuhu ma saan oma valdusfirmad paigutada?
V: ei, maad ei saa keelata kodanikke oma valdusfirmasid asutamast
K: kas minu töötajate tehtud töö kogutakse üle maa kokku?
V: jah, tehtud tööd võib kasutada igas valdusfirmas
K: kas ma võin muuta oma valdusfirma asukohta?
V: ei
K: kas saastatus saab olema nähtav kõikjal?
V: jah, seda kuvatakse iga regiooni lehel
K: milline maa saab minu töömaksu?
V: töömaks saab olema kõigile töötajatele sama praeguseks ning läheb tööandja kodakondusejärgsele riigile
Peaminister Virvu haridusministri ülesannetes
Comments
Wow, sellise tõlke- ja kirjatöö viitsinud veel ette võtta.
A ja lõpeta hõivamine, parem elame kõik teadmatuses 😃 😛
Õnneks Dodo on vist eemal et saab rahus hõivata
Mida munni. Vabandust väljenduse pärast. Peab vist süvenema hakkama sellesse..
Nõustun täielikult Joonase esimese lausega.On vähetõenäoline, et ma viitsin süvenema hakata sellesse süsteemi.Tundub liiga tõsise töö ja aktiivsust nõudva tegevusena, srry sellist aega mul küll ei ole.
Joonas Uss, esimene lause: +1
Ok, saime ühe lihtsa asja sitaks keeruliseks aetud. Kas keegi seletaks ära, kuidas see mängu paremaks/huvitavamaks/atraktiivsemaks/jne muudab?
Point on vist väiksel määral selles, et vähendada (treening)sõdade osakaalu (kui on sõda riigiga, kus asub su valdusfirma, siis tootlikkus langeb, kaob managerina töötamise võimalus), põhiline mõttekus on ikka rahvalt raha pumpamine - teine valdusfirma 25 kulda, kolmas 50 (kui toodad korraga nii toitu kui relvi, siis läheb boonustest täie kasu saamiseks kahte valdusfirmat vaja, kui soovid ka uues tööstusharus kaasa lüüa, siis kolme) jne. Samas ise me seda mängu vabatahtlikult mängime...
Kui keegi mingi hea skeemi leiab, siis andke teada.
Ei viitsi hetkel uut artiklit teha, kirjutan siia, et esialgse info kohaselt jätkub Soomega TW nagu seni - TP, FF ja RH medalid on lihtsalt väga kasulikud. Kui kellelgi on mega relvatehased, siis Eestisse neid paigutades peab kahjuks boonustest suu puhtaks pühkima. Kes on relvaboonuste jahil, peab otsima mõne meiega otsesel sõjajalal mitteoleva riigi, kuhu need paigutada - sisuliselt nagu seni vahetasid osad boonuste tõttu kodakondsust. Ainuke miinus, et managerina töötamiseks pead samas piirkonnas viibima kus tehased, samas RW-des osalemiseks peab ka niikuinii iga päev reisima.
https://www.erepublik.com/en/article/where-shall-i-put-my-companies--2603903/1/20
Pole ise veel läbi lugenud aga äkki kellelgi on sellest abi
Pmt on mõistlik paar päeva oodata ja mingeid haldusfirmasid mitte luua ja tehaseid mitte kuhugi kolida.
Maksimaalsete ressurssidega regioonis ei ole tootlikkus alati kõige parem, kuna võimalik 25% "saastekoefitsent" nullib ära sealt saadava 16% tootlikkuse boonuse.
Ma ei vastuta järgneva arvamuse õiguse eest, aga paistab, et neile, kes ei viitsi väga süveneda ja tegeleda iga päev, on kõige mõistlikum oma üksainus haldusettevõte paigaldada USAsse mingisse regiooni, kus mingeid boonuseid ei ole. Võib loota, et seal väga palju teisi ettevõtteid ei looda, mistõttu peaks saastekoefitsent olema suht madal ja saab rahus peaaegu 100% boonuseid nautida... Siiski, kindluse huvides soovitan soojalt nädalake oodata ja vaadata 🙂
Kuskilt hakkas silma et usa pidavat maksud lakke ajama aga vb eksin
USA-l on minevikus olnud jah komme suht kõrgeks tulumaksu ajada ja hetkel teadlikult hoiavad madalamal firmade meelitamiseks.
Isiklikult tegin esimese holdingu Põhja-Eestisse ära ja panin toidukad sinna paika. Boonus piisavalt hea ning maksud kodumaale! Hetkel muidugi pigem ei maksaks makse siia aga ehk tuleb ka see päev kui puukvalitsejast lahti saame...
Aga mis puutub relva ja maja firmadesse siis nendega peab jah ootama. Las seisavad pisut kuni olukord selgemaks saab.
Kusjuures ma ise ka mõtlesin, et kuna toidufirmadel ei pea ilmtingimata 100% boonust taga ajama, võiks need Eestisse luua. Küll aga oleks sel juhul mõistlik teha Sommidega diil, et nad Põhja-Eestit ei näpi, ajame oma pealinna sinna ja treeningsõda jätkub ülejäänud 4 regiooni piires... Kui regioon on Soome käes, ei saa me ju seal toota 🙁
Uues olukorras on Põhja-Eesti hõivamist jah keeruline treeningsõjaks nimetada,
See diil on juba mõni päev "töös" olnud, aga selleks on Soomes vaja arutelusid valitsuses ja parlamendis. Neil ei ole nii lihtne kui meil, et kõik on vait kui otsustada vaja (vaikimisi oodatakse, et las "keegi teine" mässab asjadega) ning alles tagantjärgi kukutakse irisema ja rusikatega vastu rinda taguma 😉
Igal juhul just sain veelkord kinnituse, et meie soovile püütakse vastu tulla ja soomlased proovivad toiduboonused Norrast võtta. See ei ole hetkel veel siiski 100% kindel. Ja igasugustest "hõivamistest" rääkides, siis alati võib juhtuda, et president on eemal (nt see kuu ei ole Soomel just maailma kõige e-aktiivsem president - järelikult on sellevõrra RL aktiivsem) ja toimub lihtsalt automaatne rünnak. Seega katsume mõistvalt suhtuda.
Kui manageri kodakondsusejärgne maa on otsesõjas maaga, kus tema valdusfirmad asuvad, ei saa manager selle valdusfirma tehastes töötada.
Ehk peab väga hoolikas olema, kuhu enda munasid paned, muidu võib keegi teisel korrusel enda kabemängudega sinu "äri" kuudeks tuksi keerata. Või mõttetult kulukaks teha. Tuleb süda kõvaks teha ja jätta 2-3 päeva tootmata, seejärel peaks juba suht kindel olema, kuhu võib ja kuhu ei tasu midagi ehitada. See asi liigub pigem selles suunas, et regiooni mõttes on kõige kasulikum panna sinna, kus on hästi levinud resurss ja koormus kõige väiksem. Aga jah, kuniks lennukeid ei tule on ikka väga lahtine see asi.
Üks pisike tähelepanek veel. Võibolla on meil tark hoopis Lõuna-Eesti Venemaale välja rentida ja oma firmad sinna rajada. Oleks vahva Nõukogude Liit. Firmad oleks nagu oma maal, aga saaksime osa suurepärastest Venemaa boonustest. Venemaal on just kala puudu ja kuna kuulub Soomega samasse liitu, siis on tark läbi rääkida. Munemise korral meilt enam ei küsita (nagu minevikuski on Soome ja Läti meilt küsimata meid omavahel ära jaganud). Rääkige nüüd või vaikige igaveseks!