Join the new world

[removed]

Oma majas ka praegu panen keskkütet, aga mina panen vanamoodsa puitküttel katla tulevikus tahaks pelletit.

Palju sul päevas kütust läheb, külma ilmaga ja palju praeguste ilmadega?

hmm.. Loodetavasti said aru, et tegu on kirjandusliku eksperimendiga. Poleks ju mõeldav, et keegi kütab kasutatud mootoriõli ja nõukogudeaegse bensiiniga 😉

Njah, halupuudega katla kütmine on üks töömahukamaid küttelahendusi, kuna halupuudega kütmist pole võimalik eramajas automatiseerida. Oluliselt vähendab töömahtu akumulatsioonipaagi lisamine, ilma milleta ükski tänapäevane eramajakeskküttesüsteem poleks mõeldav.

Ka pelletil on omad võlud, pelleti puhul saab pm paagi pealt kokku hoida. Kas teha see suhteliselt väike või üleüldse sellest loobuda, kuna pelletkatlas on alati tuli all ja kõik on 99% automatiseeitud.

Täielikult automatiseeritud pelletkamina puhul, juhul kui ei ole tegu väga suure majaga, isiklikult soovitaks ma kaalud õhkkütte lahendust, kuna selle sisseseadmine on vesikeskküttest võrratult soodsam. Klassikaliselt on õhkküttes kasutatud nn. bullerjan tüüpi katlaid, mille põlemistsükkel võib osava käsitsemise puhul olla pikem kui 10 tundi, kuid on siiski võrdlemisi töömahukas.

Siiski ka pelletil on omad miinused, pelletil on vaja täiesti eraldi korstent, mis peab vastama väga rangetele tingimustele. Samasse korstnasse võib lasta ainult ühe pelletkamina suitsu, samuti peab pelletkamina korsten olema väga vastupidav, kuna tuli on 24/7 all ja korstnal jahtumisaega sisuliselt ei ole. Vot ei teagi kas nt tavaline kivikorsten pelletkatlale üleüldse sobib.

Keskütte sisseseadmine eramajasse on üks omamoodi ooper, kindlasti peavad seda tegema (vähemalt projekteerima) oma ala tunnustatud spetsialistid, et kogu süsteem oleks tasakaalus ning võimalusel isevooluline. Mitte isevoolulises süsteemis tuleb kasutada tsirkulatsioonipumpa, mille elektriarve või märkimisväärselt suur olla. Pumpasid on erinevaid, kindlasti peaks pump olema selline, mis ei töötaks koguaeg samal kiirusel vaid vastavalt vajadusele voolukiirus varieeruks. Hea oleks kui seda reguleeriks soojussõlm, mis hoiaks majas pidevalt ühtlast temperatuuri.

Küttetehnikas täielik pumm pumm,
Vambola 🙂

lisamärkuse😛
*õhkküttesüsteemi on kõige parem teha pelletkaminaga
*kivikorstnale saab sisse panna nn. plekktoru mis oluliselt parandab korstna vastupidavust.
*pelletküte on halupuudega kütmisest kordi kallim
*ühel tuttaval läks külmade ilmadega ca 200 ruutmeetrise maja kütmiseks pelletküttega ca 15 kg pelleteid päevas
*kui kasutad pelletkütet siis elektrikatkestuse korral katel ei tööta ja istud külmas, kuna pelletkamin vajab elektrit ja ka kõik moodsad mitte isetirkuleerivad küttesüsteemid vajavad elektrit. Seetõttu soovitaks eramajas kui ei kasuta pelletit, teha veepumba kõrvalt väike üleviik, mille saaks voolukatkestuse korral avada ja selle vähese isetirkulatsiooniga kuidagigi maja kütta.

rohkem väga ei oska midagi lisada, kuid küsimustele vastan meeleldi.

P.S. tegu on sügavalt minu isikliku arvamusega, pole küttespetsialist lihtsalt laia silmaringiga indiviid.

üle hulga aja leidsin jube põneva lugemise siit ja lisaks see mis allpool veel edasi läheb. Poleks ealeski arvanud et sa sellisel teemal nii suur spets oled.

aga usu või ära usu üleval avaldatud lühijutuke on täielik fiktsioon. Tahtsin katsetada ideed, milliseid emotsioone selline tehniline ja ohtlike aineid ning jäätmeid sisaldav unejutt tekitab.

Kommentaaris lahkan käesolevat teemat aga täiesti tõsises võtmes 🙂

Aga vot kronor, siit õppetund. Lugejad peavad rohkem kaasa rääkima millistel teemadel nad soovivad lugeda 🙂

Tööl vaatan aegajalt tõtt ühe uuema tsirkulatsioonipumbaga, mis näitab ka voolutarbimist - 35W. Seega ca. 0,84 kWh per 24h ja umbes 26 kWh kuus. Pole just liiga palju. Halupuudega kütmist on kulibinid automatiseerinud küll.

Paljud kütavad vana mootoriōliga, ise ka müün kogu aastaga tekkinud vana mootoriōli ära.
Liitri eest saan umbes 30 senti, ja aastas tekib umbes 600 liitrit, ehk kolm
Vaaditäit.

terve mõistusega isik kasutatud mootoriõliga oma kodu ei küta 🙂

Miks?

pole just väga tervislik ümberkaudsetele ja ka iseendale

sisuliselt mürgitad sellega oma aiamulda. Vana mootoriõliga küttes on põlemisgaasides palju dioksiine, mis ladestuvad ümberkaudsesse mulda ja püsivad seal väga kaua.

Dioksiinid on teatavasti väga kantserogeensed. Pole siis põhjust imestada kui inimesed vähki hakkavad surema.

no lisaks mulda ladestumisele tõmbad seda igapäevaselt suurte sõõmudega sisse, kindlasti imbub dioksiine ka tubasesse õhku 🙂

kust tekib sellises koguses mootoriõli üldse?

no ilmselgelt tegeleb härra kas autoremondiga või suuremahuliste vedudega 🙂

Kasutatud autodega tegeldes tekib, ja nagu vambo ütles autoremondiga.