[Vikat] Autorutiinid

Day 5,551, 10:58 • Published in Estonia Estonia • by Vambola Vikat


Kindlasti ka e-Eestis on palju inimesi kes on auto omanikud. Kõik kindlasti ka teavad, et kõige ebamugavam aastaaeg auto omaniku jaoks on talv. Sellest hoolimata tuleb sõita.

On järjekordne tööpäeva hommik, tahaks sekundi veel magada aga ei saa. Suvel võibolla veel saaks aga talvel mitte, tuleb ju esiklaas jääst puhtaks kraapida või sulatada. Pingelise hommikukavaga inimesele on see suur koormus. Minule küll vähemalt. Sellepärast olen ma sellele mõelnud ja tahan seda ka teiega jagada.

Kuidas siis seada auto kiirelt sõiduvalmis ka kõige lumisemal ja jäisemal hommikul. Selge see, et auto mootorit tuleb soojendada. Kõik autotootjad räägivad ühest suust, pole vaja pikalt soojendada mootorit. Kui mootoriõli on jõudnud kõikjale kuhu ta peab jõudma võib sõitma hakata, olenemata sellest mis temperatuuriga ta võiks olla.

Ja nii ongi, kuna õli pidevalt tsirkuleeritakse auto mootoris siis ka kõige paksem õli saavutab piisava voolavuse küllaltki kiiresti. Peamine aga on õli olemasolu igal liugpinnal. Kõige ohustatum osa auto mootoril on aga silindrid, sest seal käib väga suur hõõrdumine mis madalal temperatuuril ei käi üldse nii sujuvalt kui võiks. Eriti ohustatud on diiselmootorite silindrid ja kolvirõngad, kuna diiselmootoril tekib väga vähe sekundaarset soojust. Bensiinimootori silindrid soojenevad päris kiiresti ohutusse vahemikku. Diislit aga peab väga õrnalt soojenema, sest külmad silindrid ja kolvirõngad kuluvad kiirelt. Hoolimatul tuuritamisel külma mootoriga võivad silindrid lausa mõraneda ja see tähendab väga suurt väljaminekut.

Moodsad autod on aga kõigest eelnevast hirmutamisest hoolimata küllaltki vastupidavad ning mõradest ja murdumistest on kuulnud väga vähesed.

Külmal talvel aga ca 1 minutilisest soojendamisest piisab täiesti ja siis võib juba vaikselt madalamate käikude ja tuuridega sõitma hakata.

Aga oleks see vaid nii, see kuramuse esiklaas vajab ka ju sulatust. Kõigil ei ole elektrilise soojendusega esiklaasi või elektrilist eelsoojendust ega veel luksuslikumat "vepasto" värgendust. Sõita võib aga ei saa, kraapida ka võib aga ei viitsi. Mida teha?

Vambola salarelvaks sellises olukorras on esiklaasi kate. Esklaasikatteid on erinevaid. On neid hästi odavaid, pehmest mullimaterjalist katteid, mis auto uste vahele fikseeritakse. Töötavad suurepäraselt. On õhukesest kangast katteid mis venivate trippidega auto kere ja velgede külge kinnituvad. Ja on minu meelest funktsionaalsuselt ülimuslikud õhukesest kangast peeglitaskute ning trippidega tuuleklaasikatted.

Küsite miks? Kuna enamus sõite tehakse üksinda siis peab selle katte ka üksi peale panema. Suure tuulega on ääretult ebamugav paigaldada ukse vahele midagi või mis veel hullem mingeid trippe auto kere külga panna. Peeglitaskutega on aga lihtne, torkad ühe peegli sinna taskusse, tõmbad üle kapoti katte teise peegli poole ning torkad ka selle sinna sisse. Nüüdseks on kate justkui fikseeritud, tuul teda naljalt enam ära ei vii. Tuleb kinnitada tripid auto kere ja velgede külge ning ongi olemas. Ära võtmine käib samamoodi aga vastupidises suunas.

Sõitudeni!

Hea lugeja räägi sina oma talvisest autorutiinist, kuidas see erineb? Kas kasutad tuuleklaasikatteid? Milline see on? Tead, et mõni kasutab kaltsuvaipa kattena?