Join the new world

Tervist sõjahimuline eesti rahvas!
Järgnev artikkel annab teile põhjaliku ja üsna pika ülevaate eSõja võimalustest. Me vaatame üle sõdadesse sisseehitatud mehaanika ja mõned strateegilised lükked, mida sõdades kasutatakse. Arvestage sellega, et tulev uus sõja moodul võib järgnevat drastiliselt muuta, kuid et uut moodulit paremini mõista tuleks aru saada ka vana tööst. Ühesõnaga need tarkused külgedelt maha ei jookse ja loodetavasti muudab see esõjad teie jaoks kõvasti põnevamaks.

Selleks, et järgnevast paremini aru saada on muidugi vajalik ka väike alus põhiteadmistest nagu näiteks:
1) Sõja ja lahingu kuulutamine maksab, sõja kuulutamiseks on vaja riigikogu nõusolekut ning sõja ja lahingu saab kuulutada ainult president. (sõja kuulutamise maksumus = 200g + 10% ründava riigi rahvast kes saavad rünnata (vähemalt 25 exp. punkti)) ja (lahingu maksumus = 50g + 25% rünnatava regiooni rahvaarvust).
2) Riik saab rünnata ainult neid territooriume, mis on mõne nende oma territooriumi naabriks.
3) Riigi president saab lahingust taganeda . Taganenud riik kaotab territooriumi, kus lahing toimus.
4) MPP maksab mõlemal poolele 100g-d (on erandeid, kus üks võin teine maksab rohkem, aga see sõltub olukorrast) ning MPP aktiveerub selle riigi vastu, kes ründab riiki kellega sul on MPP.

Initsiatiiv (Initiative)


Et järgnev veelgi arusaadavam oleks tuleb alustada seletamist initsiatiivi mõistest. Initsiatiiv tähendab riigi õigust rünnata teist riiki. Riik, kellel on initsiatiiv saab rünnata. Riik, kellel pole sõjas initsiatiivi ei saa rünnata. Lihtne.
Riigil on initsiatiiv, kuni nad kaotavad selle.

Kuidas riik kaotab initsiatiivi?

Riigil puudub initsiatiiv ja seega ei saa rünnata, kui tema territooriumi on ründe all või kui riik sai mõnes lahingus lüüa. Initsiatiivi kaotamine, mis on tingitud rünnakust riigi territooriumil, tähendab ründamise võimaluse kadumist kõikides sõdades, kus antud riik osaleb. Initsiatiivi kaotamine, mis on tingitud lahingu kaotamisest tähendab ründamise võimaluse kadumist ainult selle riigi vastu, kes lahingu võitis, see keeld kestab 24 tundi.
On erand initsiatiivi kaotamisest, mis on tingitud lahingu kaotamisest: kui ründav riik A kuulutab uue lahingu rünnatava riigi B vastu, enne kui eelmine lahing, mille riik A oleks kaotanud, on lõppenud, siis initsiatiiv jääb riigi A kätte hoolimata sellest, et esimene lahing kaotatakse.
Selliste võimaluste tõttu on tekkinud mängus strateegiline käik nimega initsiatiivi lukk (initiative lock). Seda strateegiat saab kasutada, kui ründaval riigil on rünnatava riigiga rohkem kui 1 naaber territoorium. Nimelt nii saab ründav riik hoida initsiatiivi enda käes igavesti, vahetades rünnatavat regiooni, enne eelmise kaotatava lahingu lõppu. Ning tänu sellele ei saa kaitsev riik minna ründavaks, isegi kui kõik lahingud võidetakse.

Initsiatiivi lukust vabanemine

Kaitsva riigi B ainus väljapääs initsiatiivi lukust pääsemiseks on peatada ründava riigi A rünnakud ükskõik millisel põhjusel või leppida kokku mõne teise riigiga C, et see ründaks riiki A, mistõttu too ei saaks enam rünnata. Sellist taktikat, kus riik C aitab riigi B initsiatiivi lukust välja rünnates riiki A, kutsutakse initsiatiivi blokiks (initiative blocking). Seetõttu paljud riigid, kes tahavad kasutada strateegiat initsiatiivi lukk, kaasavad oma plaani mõne teise riigi D. Sel juhul riik D ründab riiki B, et hoida riiki B initsiatiivi luku all, kui samal ajal riik A tegeleb initsiatiivi bloki lahendamisega.
Kui pole riiki C, kes saaks alustada strateegiat initsiatiivi blokk, võib sõda patiseisus olla väga pikka aega. Sellise võimalusega vastamisi seistes, saavad kasutada initsiatiivi lukus olevad riigid strateegilisi käike, mille tulemusena õnnestub neil iseseisvalt lukust vabaneda. Kuid need strateegiad toovad kaasa suure riski.

Scorched earth

Maa põletamine kujutab endast strateegilist lüket, kui kaitsev riik B võõrandab enda teritooriumi(d) (võimalusi mitmeid ning need olenevad tihti olukorrast), et vähendada ründava riigi A võimalusi rünnakuteks 1-le. Ning kui riigil A on võimalik rünnata ainult ühte riigi B territooriumi, siis leiab aset võta või jäta lahing (do or die battle). Võta või jäta lahingud on väga tähtsad lahingud, mis otsustavad ära kes saab initsiatiivi ja enamasti on need lahingud ühed kõige suuremad mängus, eriti kui käsil on mõni suurem sõda või vallutamine. Lahingu teeb tähtsaks, see et mõlemal poolel on palju kaotada. Ründaja peab võitma, sest kaotuse korral kaob ka initsiatiiv ja kaitsev riik võib asuda vasturünnakule. Kaitsev pool peab võitma, et pääseda initsiatiivi lukust.
Põletatud maa taktikat saab kasutada ka siis, kui pole võimalik ründajale pudelikaela efekti luua. Sel juhul kujutab see endast strateegilist käiku, kus kaitsev riik ootab kuni üks lahing on peaaegu kohe läbi ja siis taganeb kõigist teistest lahingutest. Ning kui ründav riik ei jõua kuulutada enam uusi lahinguid ning selle viimase lahingu võidab kaitsev riik, siis ründav riik on sunnitud olema kaitses vähemalt järgmised 24 tundi. Selle strateegia suur miinus peitub aga lauses „kui ründav riik ei jõua kuulutada enam uusi lahinguid“. See teeb antud taktika vägagi ohtlikuks. Lisaks suurendab ohtu see, et erepubliku sõja moodul arvestab taganetud lahinguid aeglasemalt kui tavalise lahingu lõppu. Isegi kui ajaliselt on näha, et taganeti ennem, kui võideti viimane lahing, siis sõjamoodul ei pruugi seda nii arvestada. Seetõttu kasutatakse eelnenud taktikat ainult viimases hädas.

Müür (The Wall)


Müür viitab territooriumi kaitsebarjäärile, mis on kombineeritud kaitsesüsteemide (defensive system) tugevusest ja inimeste arvust antud territooriumil (regiooni rahvaarv * 100*(1 + QX kaitse süsteem/ 10)). Müüri väärtus võib tõusta või langeda kuni lahingu alguseni. Hetkest kui ründaja kuulutab lahingu pannakse müüri väärtus paika ja see ei muutu enne kui lahing on lõppenud hoolimata sellest, kui mitu inimest on lahingus olevale alale juurde kolinud või lahkunud. Tegeliku müüri suuruse näitab ära punane ala lahingu vaates. Kui punane ala on No Mans Landis, siis on kaitse võitmas, kui punane ala on undergroundis, siis on rünne võitmas. Kui 24 tunni jooksul jääb lahingu seis No Mans Landsi ja undergroundi vahele, siis lahing kestab edasi kuni üks pooltest on oma paremuse peale surunud, ehk siis kui lahingu punane ala on jõudnud undergroundi või No Mans Landsi.
Müüri suurus No Mans Landis näitab kui palju suuremat kahju on kaitse võrreldes ründega siiamaani lahingus teinud pluss müüri kaitse väärtus. Näiteks, kui müüri väärtus on 500’000 kaitse punkti, aga No Mans Landis on kaitse punkte 650’000, siis see tähendab, et kaitse on võrreldes ründega teinud 150’000 punkti rohkem kahju. Lühidalt öeldes näitab kaitse punktide arv No Mans Landis, kui palju kahju peab ründav vägi tegema selleks, et võita lahing.
Undergroundi punkti süsteem töötab No Mans Landsi omast erinevalt. Nimelt pole müüri suurust sinna sisse arvestatud. Näiteks, kui punane ala Undergroundis on -300’000, siis see näitab kui palju peab kaitse kahju punkte tegema, et jõuda Administrative areale. Seega, kui müüri suurus on 500’000 punkti, siis lahutab kaitset lahingu võidust 800’000 punkti.

“Wall Flipping”

See on strateegiline käik, mida kasutatakse nii ründaja, kui ka kaitsja poolt lahingu seisu äkiliseks muutmiseks (enamasti) lahingu viimastel minutitel. Tavaliselt kasutab seda taktikat ründaja, mistõttu alati soovitatakse sõduritel hoida oma sõdimist lahingu lõppu. Nimelt, kui hoida palju sõdijaid reservis oodates sõja lõpuminuteid, tekitab see kaitsjale võlts turvatunde, pannes neid uskuma, et nad väljuvad võitjana. Ning kui kaitseväed juba rõõmutantsu löövad, siis lahingu viimastel minutitel toimub ründajate poolt massiline rünnak, tuues kaasa kahju mis ulatub sadadesse tuhandetesse. See võib aga põhjustada seisu muutumist No Mans Landist Undergroundi kõigest ühe hetkega. Selline massrünnak viiakse tavaliselt läbi erinevate riikide ametlikke sõjajõudude poolt, kuigi mõned asjast teadlikumad eraisikud võivad samuti kaasa lüüa.

Mobiliseeritud väed (Mobile forces)


Mobiliseeritud väed on üldine mõiste riikide sõjaliste teenuste kohta. Kuna sõda toimub tihti väljaspool riiki või MPP-sid, siis suuremad strateegilised käigud (näiteks „wall flipping“) nõuavad korralikku organiseeritust, mistõttu võimsad riigid relvastavad ja varustavad oma aktiivsemad mängijad, kes oleks valmis võitlema ja oma asukohta vahetama kohe kui käsk tuleb. eEestis on selliseks üksuseks Eliitüksus

Tankid (Tanks)

Tankid on riigi kõrgeim sõjaväeline üksus. Tankid on kõrge leveliga kodanikud, kelle auaste on Field Marshall ja kelle tugevus on enamasti üle 20-ne. Täiesrelvastuses tank teeb enam kui 40’000 punkti kahju ühes lahingus. Tankimist sooritatakse võideldes nii mitu korda kui võimalik 100 punktilise tervise juures, kasutades kinke ja tervise pakke (wellness packs). Tankiv mängija kasutab ainult Q5 relvi.

Sõdimise tüübid

Normaalses lahingus, kus midagi suurt kaalul pole, võitleb mängija 10 korda lahingus, kasutades ainult haiglat, mitte kingitusi ega tervise pakke: 5 korda esimesel mängu päeval ja 5 korda teisel mängu päeval. Kui kästakse sooritada “berserk battle“, siis see tähendab, et võideldakse 15 korda lahingus: 5 esimesel serveri päeval ja 10 teisel serveri päeval. Tavaliselt kasutatakse teise päeva 10 lahingut massrünnakus lahingu lõpus, kui kasutatakse taktikat “Wall Flipping” . Kui lisaks 15 võitlemisele tehakse lisaks 16.-nes, millega langeks tervis alla 40 , mis tähendab, et langeti alla haiglas ravimise piiri. Siis sellist lüket kutsutakse “enesetapuks“ (suicide). „Enesetapu“ rünnakut kasutatakse ainult lahingu viimastel sekunditel, kui seda väga vaja on ja kõrgem jõud seda käsib.

Maade vahetus (Region swapping)

Maade vahetus strateegia kujutab endast, kui kaks liitlasriiki kuulutavad omavahel välja sõja eesmärgiga vahetada territooriume. Selline maade vahetamine võimaldab ühel riigil kiiresti liikuda kaardil ihaldatud kohta (Näiteks nagu teame andis Eesti 2 oma maad tükki Lätile, et nad saaksid rünnata Soomet). Samuti saab maade vahetusega riik X blokeerida ära riigi Y rünnakud riigi Z vastu, kui riigil X puudub sõda riigiga Y.

Kindluse strateegia (The Fortress Strategy)


Kindluse strateegia tähendab riigi territooriumile limiteeritud arvu Q5 haiglate paigutamist. Selle eesmärgiks on suunata suurem osa rahvast elama Q5 haigla piirkondadesse, mis teeb antud piirkondade müürid väga tugevaks (Miks? - vaata osa „Müür“). Selliseid regioone on raske vallutada, sest selle regiooni ründamiseks kulub palju kulda (50g + 0,25*regiooni rahvaarv) ja niivõrd suurt müüri on ääretult raske võita.

Teodor Ant – Eesti asekaitseminister