Ahvileivapuu | Miskit on hapu...

Day 2,617, 13:55 • Published in Estonia Estonia • by Dodo Moron


Tervist Ahvuleivapuulased!

Seis E-Eestis on väga hapu. Meie kodanike arv on viimaste aastate jooksul stabiilselt kahanenud. Tänaseks oleme jõudnud sinna kanti, et aktiivseid kodanikke on alles alla saja. Kõige paremini aitavad selliseid muutuseid mõista aga vanad artiklid. Siin ongi üks umbes pooleteise aasta tagusest ajast, ERepubliku päevast 2025. Mitmed tunnustatud e-eestlased on artikli esmailmumisest möödunud ajaga oma e-surma surnud. Ja kui kõik nõnda jätkub, pole muutust oodata...


Hulk aega tagasi, oli see vist eRepubliku 1911. päeval, avaldas laurifederal artikli, kus oli toodud ära mõningaid statistilisi näitajaid. E-Eesti - aktiivseid kodanikke - viissada. VIISSADA! Ainult närused viissada. Ja teadmine, et kunagi on olnud aktiivseid elanikke üle kahe tuhande teeb sella väite mõju ainult kibedamaks. Tahangi küsida, miks on läinud nii, et vanad olijad lahkuvad e-maailmast ja uusi asemele ei tule?

„Peerud“ kaovad

Alustuseks tuleks maha tõmmata joon, kui vana peab olema, et kanda nimetust „peer?“ Selliseid märkimisväärseid tähiseid on vähe. Üks märkimisväärseimaid on päev 959, mil kahetunnise hoolduse tagajärjel lõpetati eRepubliku 1. versiooni kasutamine. Ja tõesti, „Uue maailma“ Eestisse pole jäänud enam palju inimesi, kes mängu vana versiooni mäletaksid. Seda tõdes ka Albertti, kui ta jättis hüvasti Enrii Lindebaumiga, kes oli üks viimastest tähelepanuväärsetest „peerudest,“ kes mängu mängimise on lõpetanud.
Olles tähise maha pannud, saab viimaks küsida miks on vanad lahkuma hakanud? Ehk on süüdi esimesed kadunukesed, kes teised endaga kaasa tõmbasid? Mida teeksin mina, kui sellest „minu põlvkonnast“ pole enam kedagi järgi jäänud? On vaid mingid uued algajad, kes arvavad, et nende pasundamine meedias on äge… Aus olles lahkuks sellises olukorras ka mina. Tegelikult - mind hoiab juba praegu eRepublikus minu ajaleht, millel veel on lugejaid. Ilma selleta oleksin juba ammu „Uue maailma“ hüljanud. Ja mina olen ju siin alles üsna noor, pole aastatki täis. Tõsine probleem… Erepublik ei suuda kinni hoida ka uutest mängijatest. Nii et…

…See kõik on hoopis arendajate süü?

Mõnes mõttes jah. „Peerude“ probleem on, et nad mäletavad aegu, mil ei olnud võimalik dollarite ja eurode eest saada märkimisväärseid eeliseid arenemisel, nad on pärit ajast, mil kõik olid võrdsed. Ametliku eRepubliku poliitika järgi on ka täna kõik võrdsed, pappi köhides muutuvad aga mõned „võrdsemateks.“ Pehmelt öeldes ei taha ükski e-eestlane anda eRepi „juutidele,“ kes on läinud kaasa moodsa trendiga „kõik rahaks,“ ainsatki senti. Mitmetel on see juhtkonna poliitika sita niivõrd keema ajanud, et uks on enda järel suure pauguga kinni tõmmatud.
Ja ega muugi pole paremuse poole liikunud. Suurepärase sissivõitluse kasutamisest loobusin pärast seda, kui olin viiendat korda slaavi sõjajumalalt nagu gorillalt kere peale saanud. Oleks ma ka sõjajumal, ehk siis kasutaks. Aga mina olen ju närune kolmanda auastme kindral. Aus olles meeldib mulle selle „gorillakakluse“ idee, kuigi ma eelistaks võrdsete võitlust. Samas, MU-turniir vedas päris hästi välja.

Lõhed kogukonnas

Juttu ei tule kaladest. Oleks väga tore, kui kõik 500 e-eestlast istuksid ümber lõkke ja nosiksid kolme kala. Juttu tuleb hoopis teistsugustest lõhedest. Sellistest, mis ei lase kõigil istuda ümber selle ühe lõkke. Lõkkeid oleks hoopis üle viie. Ja see tooks kaasa probleemi, kes kala saavad. Tekiks tüli, suur tüli… On korduvalt öeldud, et nii väikese kogukonnaga riik, nagu on seda E-Eesti, peab hoidma kokku. Aga kus sa sellega. Oi kuidas siin sitta loobitaks. Kahjuks pole aga meil eriti neid, kes loobiks või keda loopida, sest meid on nii ropult vähe. Vanad ja andekad pasakahurid on jäänud seniilseks ja nende liigesed on juba nii kangeks muutunud, et millegi viskamine ei tule enam kõne allagi. Noored - nemad ei valda seda iidset kunsti, sest neil pole kedagi, kelle pealt õppida. Miks me nii käitume? Tont seda teab. Äkki on põhjusteks erinevused maailmavaadetes või parteiline/sõjaväeline kuuluvus? Positiivne on see, et ohu korral me siiski ühendame enda jõud ja saame hea õnne korral ka vaenlasest jagu. Tuletaks meelde hiljutist PTO-ohtu.

Teeme ise

Kuna arendajad mängu paremaks ei tee, tuleb meil seda ise teha. Küsimus on aga kuidas? Põhimõtteliselt on meie käes kolm elementi: meedia, poliitika ja äri. Sõjanduse loeme poliitika alla. Minu isiklik arvamus on, et kõige rohkem on meil kasu meediamoodulist. Huvitavate ja humoorikate artiklite rohkus tõmbaks uusi ja hoiaks vanu. Ma saan aru, et hetkel, ei ole meil siin kahjuks võtta suurt lugejaskonda. Kuid, kui tõesti meie meedia oleks selline… Mingil hetkel levib info mõne twiidi või jagamisega mängukeskkonnast väljapoole, inimestes tekib huvi, tehakse kasutajaid ja hakatakse lugema. Ja see, et kõik teised teevad aendavad ka neid endid oma artikleid avaldama. Ja siis mingil hetkel avastavad nad poliitika. Ning nad kandideerivad riigikogusse. Kas tegu on vaid minu unistusega? Ei ole kindel…


Kommentaar: Kas ja miks on e-eestlased välja suremas?

Viskaja:
“Jah, on küll, sest terve see mäng on välja suremas. E-Eesti väljasuremist näitab kasvõi madal aktiivsus Riigikogu valimiste kandidatuuride üles seadmisel. Aga küll me veel toibume.”

laurifederal:
“Välja suremise asemel saab rääkida motivatsiooni negatiivsest kasvust. Mäng, mis pidevalt enesele liikmeid taastoodaks eeldab teistsugust kvaliteeti.”

Gerdionu:
“Aga sellepärast et kedagi ei koti kui keegi hakkab isegi aktiivseks. Selleks et väljasuremine peatada peab mängu tulema mingi kriitiline mass uusi mängijaid kes selle mängu omaks võtavad ja leiavad meelelahutust. Meie oleme penskarid - viriseme ja tahame vaid tasuta kulda! Aidaku meid Edgar!”

Mixliarder:
“Jah, aga ma arvan, et see ei ole ei eesti ühiskonna ega valitsuse süü, vaid tegu on ülemaailmse probleemiga - inimesed lahkuvad siit mängust pidevalt, sest „uus maailm“ ei paku suurt muud kui sõdimine. Mõned aastad tagasi oli suurem rõhk majandusel. Nüüd tahavad adminid teenida ainult raha (iga paari päeva tagant on näha reklaami, mis suunab kulda ostma) ja mäng muutub igavaks. See on põhjus, miks mitte ainult e-eestlased, vaid inimesed üle kogu maailma lahkuvad.”

Ajaleht Ahvileivapuu, ERepubliku 2617. päev, 2015