Ahvileivapuu | Lahendus probleemile

Day 3,094, 08:05 Published in Estonia Estonia by Dodo Moron


Imelik seis on. Mõne päeva eest presidendiks valitud kronor vaatab endiselt riigi juhtimist pealtvaataja pilguga kõrvalt. Eesti Mees keeldub diktaatori positsiooni andmast endast vähemaktiivsele riigijuhile ja kaitseb ennast väidetega, mis on pehmelt öeldes murettekitavad. Mingil määral on tal otseloomulikult õigus. Seoses ressursisõdadega ongi vaja asjaga tegelema kedagi, kes pole aktiivne ainult paaril tunnil pärast tööd. Kuid sellegi poolest ei tohiks ohvriks tuua demokraatliku riigikorda, mida sama teemat käsitlevate artiklite kommentaare lugedes paistab toetama E-Eesti rahva enamus.

Sellega seoses üritasin kokku panna plaani, mis peaks ressursisõdade tingimustes rahuldama võimalikult paljusid osapooli. Jätkates seega E-Eesti demokraatliku riigikorra traditsiooni ja tuues samal ajal ressursisõjast meie suuruse ja võimsuse kohta igati mõistliku tulemuse.

1. Eesti Mees tunnustab E-Eesti demokraatlikku diktatuuri.
2. Eesti Mees tunnustab kronorit presidendina ja allub otseselt presidendile.
3. Eesti Mees tunnustab kronori õigust diktaatori positsioonile.
4. Eesti Mees tagab kronorile ligipääsu ministeeriumite organisatsioonidele.
5. Kronor määrab Eesti Mehe ressursiministriks.
6. Kronor kiidab ressursiministri kava (plaan, mille järgi praegu tegutsetakse) ressursside püüdmisel heaks.
7. Ressursiministri töö operatiivsuse huvides jäetakse Eesti Mees ajutiselt diktaatoripositsioonile.
8. Kronor määrab ametisse enda valitsuse, mille ajutiselt diktaatoripositsioonil olev Eesti Mees riigi lehele kannab.
9. Eesti Mees täidab presidendi korraldusi kõikides valdkondades. See tähendab, et president otsustab MPP-de, NE-de jne üle.
10. Ressursisõdade lõppemisel ressursiministri ametikoht kaotatakse ja ajutiselt diktaarotipositsioonil olnud Eesti Mees loovutab koha kokkuleppe alusel valitud presidendile.

Selleks, et Eesti Mehe väliskontakte mitte raisku lasta võiks Eesti Mees jätkata paralleelselt ka E-Eesti kaitseministrina.

Seega kutsun mõlemaid osapooli üles koostööle. Kuna ERep ja eriti E-Eesti on juba täna üsna surnud ei ole mõtet seda veel täiendavalt tappa, sest presidendivalimised on jäänud ainsateks valimisteks, millel on kaalu. Kui sellest loobuda siis pole enam mõtet ka erakondadel ja poliitikal üleüldisemas mõttes, kuna see muutub kättesaadavaks ainult väga kitsale ringile, millega liitumine on vähemalt keeruline, kui väljendada ennast tagasihoidlikult.

Ühe sõnaga tähendaks demokraatlikust diktatuurist loobumine E-Eestile kuulsusetut lõppu. Täna ei pruugi kõik veel sellest aru saada, kuid aasta pärast ilmselt tõdeksite, et mul oli õigus.


Ajaleht Ahvileivapuu, ERepubliku 3094. päev, 2016