Ahvileivapuu | E-Eesti riigieelarvest
Dodo Moron
Tervist Ahvileivapuulased!
E-Eesti riigieelarvest
ERepubliku 2298. päeval avaldas ituura valitsuse majandusminister Damiendk riigieelarve märtsiks ning ka aprilli alguseks. Tegu on suurima eelarvega viimase aasta (vahest isegi paari) jooksul.
Riigieelarvest Riigikogu foorumis: Kliki siia!
Riigieelarve Google Docsis: Kliki siia!
Tuludest
E-Eesti majandusministri prognoositav maksutulu päevas on 400 cc. Eelarveperioodi ehk 31 päeva peale teeb see kokku 12 400 cc. Siiki andmeid varasemast maksutulust uurides, võib vankumatu kindlusega väita, et on selline olnud vaid korra viimase nädala jooksul. Keskmiselt on tulu jäänud 370 ja 380 cc vahele. See tähendab, et kuuga teenitav summa võib olla umbes 1 000 cc prognoositust väiksem.
Siiski on eelarves ka teisi tulusid nagu Mixliarderi poolt lubatus 20 000 cc suurune annetus MPP-de sõlmimiseks.
Kõik prognoositavad tulud kokku: 14 400 cc (Koos Mixliarderi annetusega)
Kuludest
Kulutatakse sel kuul palju. Arvestades tulusid ikka väga palju. Alustuseks pannakse 100 000 cc hakkama MPP-de peale. Noorte toetamiseks ostetakse 15 000 cc eest toitu. Meelelahutusministeeriumi tööks on eraldatud 7 000 cc. Kõige suurem investeering on 500 kulda riikliku üksuse relvatooraine tehaste ehitamiseks. Eelarves toodud ligikaudse kulla kurss ütleb, et investeeringu suurus on ligikaudu 102 500 cc.
Kõik prognoositavad kulud kokku: 500 kulda ja 122 000 cc ehk kokku umbes 224 500 cc.
Lihtne matemaatika ütleb, et kulud ületavad tulud enam kui viieteistkordselt. Paratamatult tekib küsimus, kas selline rahakasutus on jätkusuutlik? Sedasi jätkates saaks bbadi annetus vähem kui poole aastaga otsa.
Ajaleht Ahvileivapuu, ERepubliku 2298. päev, 2014
Comments
Ja ometi...
Lihtne loogika ütleb, et suures osas on praegune eelarve ühekordne. 😉 Suuri kulutusi lubas ituura ka oma valimislubadustes.
Aga ma pean au andma. Sa oled ikka jube kiire.
Investeering ei ole kulu!
Kiidan kiire artikli eest!
Tulude kohta- palusin nimelt damiendk-l pigem realistlikult optimistlik olla, sest ma olen veendunud, et kahe regiooni peale me kuuks ajaks pidama ei jää. Teada on, et kõikide regioonidega on meie päevane tulubaas ca 1000 krooni ja meie vabastamine (mis loodetavasti kohe-kohe ukse ees on) toob sellele eelarvereale kindlasti numbreid juurdegi.
Kuludest- jah, tegemist on tõepoolest meeletult suurte numbritega, aga selle taga on mitu aspekti. Esiteks on meil vaja suurel hulgal MPPsid kui loodame oma riigipiirid taas tavapäraselt paika saada. Teiseks on suure kuluna 500G, mis on ühekordne kulutus. Ise ma loodan, et kui uus toimetulekumehhanism ja meelelahutusministeerium tööle saavad, võtab ka järgmine president need üle. Eelarve koostamise põhimõtteks on bbadi varade väärikas kasutamine ja põhimõte, et raha pole mõtet nurka kopitama jätta kui sellega on võimalik midagi kasulikku korda saata.
Raha kopitama jättes kaotab see oma väärtuse. Õige mõte investeerida!
Tuletan meelde, et see 500g tuleb turniiri võidurahast, mitte bbadi annetusest. Lõpuks ometi leidus valitsus, kes sellega midagi tarka (mitte et MM-il mängimine loll oleks) tegema hakkab. Seda oleks võinud juba suvel teha, nagu ma soovitasin 😛
Ma tuletaks hr Dodo Moron'le meelde, et eelarve koostatakse 1 kuuks. Kuidas on võimalik 1 eelarve põhjal arvutada, milline on riigi majanduslik seis 6 kuu möödudes?
Korrutad eelarve 6-ga?
Tundub lihtne, lähme nüüd kõik koos pallimerre tagasi!
Mind tegelikult huvitaks, kui kulukaks kujuneb uute toetusmehhanismide töös hoidmine? Sellest, et üle poole eelarvest moodustavad ühekordsed kulutused, sain isegi aru.
Margoonile - Seni, kuni investeering pole ennast tagasi teeninud, on tegu ikkagi kuluga....
Eeldan, et uute toetusmehhanismide all pead silmas toidu jagamist. Kuna tegemist uue asjaga, usun, et täpseid numbreid ei tea keegi. Süsteem vajab sissetöötamist, vajadusel muutmist jne. Täpseid arvutusi saab alles siis teha, kui asi toimib.
Toetusmehhanismist niipalju, et see on meie arvutustes tehtud varuga, kuna meil ei ole päris selget ettekujutust, kui kulukaks see minna võib. 10k on see piir, millest me ei ole nõus rohkem kulutama, vähemalt praegu.
Seisev raha on kasutu raha.
Välja arvatud juhul, kui seda on kasutatud seina soojustamiseks.
Sularaha puhul asi toimiks, kuigi kasutegur on väike, aga kuld on küll väga kehv soojustus...