Join the new world

Ajalehe Vikat vaheleht Dodo- minister Moroni mälestuseks.
See artikkel oleks pidanud ilmuma lugupeetud meelelahususminister Dodo Moroni koostatavas meelelahutuslehes, mis jäi kahjuks välja andmata.

Savusann ehk suitsusaun.

Vambola Vikat jätkab oma etnograafilis-eksootiliste artiklite seeriat. Kui nö „maainimsesel“ võivad antud artiklisarjas käsitletud objektid ja teemad äärmiselt tavapärased ja mõttetud tunduda, siis ärge sellepärast muretsege, teile ei olegi need artiklid mõeldud. Nende artiklite sihtgrupiks on põlised oskused kaotanud nö „linnainimesed“, kes reaalsuses võivad vabalt ka kusagil maapiirkonnas elada. Seekordne artikkel on natukene erandlik, sest seekord räägime teemal, mis on nüüdseks ka enamusele maainimestle eksootikaks muutunud. Täna räägime suitsusaunast.

Kuni 20. sajandi esimese pooleni oli suitsusaun üle Eesti äärmiselt tavaline, kuid koos enesemääramise ja üldise jõukuse tõusuga hakkas soome saun suitsusauna tasapisi välja tõrjuma. 20. sajandi teisel poolel oli suitsusauna maine täielikus madalseisus. Suitsusaunasid peeti mustadeks, ebameeldivateks, silmi kipitama panevaks ehk ühteteks hirmsateks suitsusteks kohtadeks, kuhu võib vabalt sisse ära lämbuda- ühesõnaga kohaks kuhu üks korralik kultuurinimene jalga ei tõsta. Suitsusaunasid hakati usinasti ümber ehitama soome saunadeks. 21. sajandi alguseks aga mõisteti, et tegelikult pole suitsusaunal midagi viga, kui osata seda ainult õigesti kütta ja majandada.

Enne aga kui täpsemalt suitsusauna majandamise saladustesse süüvida räägiks natukene erinevatest suitsusauna tüüpidest, mis meil siin va Eestimaal leidub.
Suitsusaunad ei ole üle Eesti ühesugused. On selliseid saunasid, kus keris asub täielikult lavaruumis ja selleks, et puid juurde panna, peab asutma suitsutäis lavaruumi. On ka selliseid saunu, kus keris on kolde auguga eesruumis- sellises saunas saab puid lisada ilma suitsusesse lavaruumi sisenemata. See viimane varjant võib ju täitsa mugav tunduda, aga seda ainult siis kui „ilm“ on õige. Seni kuni keris pole natukenegi soe ja mis kõige hullem kivid on natukene niisked pole loota, et see va suits täielikult õigest kohast väljuks. Aga kui keris natuke soojenenud võib ka nö „sita“ ilma puhul enamus suitust õigest kohast väljuda. Erineb ka see kust august saunast suits välja läheb, vanemat tüüpi saunadel on seinas suitsu väljutamiseks augud, mis kütmise ajaks avatakse. On ka selliseid saunu, kus kütmise ajal peab avama aknad ja/või ukse. 20 sajandi algusel hakati aga suitsusaunadele tegema korstnaid. Need korstnad on laudadest kokkulöödud ja on sisuliselt nö õhukorstnad. Leidub ka selliseid saunasid, millel suits suunatakse laka peale ja sealt väljub suits karupersete kaudu. Samuti varieerub ka lava asend leiliruumis. See on kas ruumi tagaotsas või kohe ees ukse ees, on ka teisi variante, kuid antud juhul pole mõtet sügavamalt seda teemat avada.

Kas suitsusaunas võib ennast pesta?

Tänapäeva urbaniseerunud ühiskonnas on tihti levinud ka selline müüt, et suitsusaunas ei pesta. Ühte ma ütlen, see on täielik vale. Mis kuradi pärast, see ubrik siis püsti pandi? Loomulikult, kui oled nö tellitud saunas kusagi turismitalus, siis sauna peremehe sõna peab kuulama, kui pole lubatud siis nii ka on. Aga jah jutt, et suitsusaunas per se on pesemine välistatud ei päde kohe mitte kuidagi.

Peamiseks probleemiks suitsusaunas pesemisel on küsimus: kust saada sooja vett. Sooja vett saadakse lihtsalt, kütmise ajaks asetatakse kerisekivide peale vastav tulekindel veemahuti. Saunades, mis on aga mulgimaal rohkem levinud oli/on tulease eesruumis olles justkui pliit, mille peal saab vajaliku vee soojendada. See veemahuti ei saa aga olla mingi ülisuur, sest muidu peaks seda vett ikka väga kaua soojendama. Minu isiklikus saunas on selle mahuti suuruseks 30 liitrit. Nii saabki ühe kütmise tulemusel sooja lava ja 30 liitrit väga kuuma vett, mida külmaga „lahjendades“ saab ikka omajagu seda va pesuvett. Selle veega saavad 3-4 inimest väga edukalt ennast pestud.

Kui kõrge on laval temperatuur?

Omamata küll mingit statistikat saan rääkida ainult lähtudes isiklikest kogemustest- suitsusauna laval võib olla ikka sitaks kuum. Kui uskuda aga lavaruumi asetatud termomeetrit siis on seal tavaliselt kõigest hädised 80 kraadi (kord sai ka 90 kraadi sisse, kuid siis oli asi ikka väga hull kerise vahelt piiludes paistsid hõõguvad kivid ja leili visates käis selline kuum jutt läbi, et kaua seal ei püsinud). Suur tunnetuslik kuumus võrreldes soome saunaga tuleb aga sellest, et suitsusauna leil on soomesaunast tunduvalt niiskem.

Kütmisest

Reegel number üks- konkreetset suitsusauna kütab alati üks konkreetne inimene. Teiste isikute surkimised ei ole lubatud. Kuna kõik suitsusaunad on erinevad kannatavad saunad ka kütmist erinevalt, samuti kui sauna kütab alati sama inimene tekib sellel inimesel tunnetuslik arusaam, kui palju puid alla panna. Ülekütmisest võib suitsusaunas väga kergesti tulekahju saada ja sellisel juhul pole tuletõrjest midagi kasu. Seepärast olge alati väga ettevaatlikud.
Sauna köetakse ainult lehtpuudega, soovitavalt haava või lepaga, samas vabalt võib kütta ka kase ja miks ka mitte tamme ja saarepuuga. Aga iga puu kütteväärtus on erinev ja sellega peab kütmise juures arvestama. Mitte kunagi ära küta suitsusauna okaspuuga. Oksapuuga sauna kütmine on esiteks äärmiselt tuleohtik ja teiseks pärast sinna sauna eriti keegi ei kannata minna- silmad hakkavad kohe kindlasti kipitama.

Kui puud on põletatud siis pole veel õige aeg lavale hüpata, sulgema peab suituluugi/korstna. Nüüd peab ootama no nii umbes pool tundi (olenevalt saunast)- see aeg on mõeldud sauna soojenemiseks. Kui saun on ära „seisnud“ on vaja teha veel üks igati vajalik operatsioon. Kõik uksed, aknad ja ka suitsuluuk/korsten tuleb avada visata leili (kindlasti sooja veega) ja tuulutada, see on vajalik saunast „karmu“ välja saamiseks, et saunas pea pööritama ja silmad kipitama ei hakkaks. Siis kõik augud kinni ja oodata veel umbes 10 mintit. Nüüd on saun leili võtmiseks justkui valmis.

Majandamine saunas

Kuid siiski, siiski, tark ei torma. Enne tagumentsuse lavale panekut peaks lava veega puhtaks loputama, kindlasti ära viksa vett nii, et see vastu seina voolaks- sellega sa vähendad tunduvalt oma sauna eluiga. Enne leilitamist tuleb ka aknad lapiga puhtaks pühkida, et valgus sisse pääseks. Sauna akendega on selline lugu, et külmalt aknalt on suht võimatu nõge maha saada, aga soojas saunas käib see ime lihtsalt. Nüüd võib siis lavale istuda ja leili visata.

Leili viskamisest

Leili tuleb visata „tundega“- mitte liiga palju ja mitte liiga vähe. Liiga palju ei tohi visata sellepärast, et kivid maha ei jahtuks ja liiga vähe viskamine on lihtsalt üks mõttetu tegevus. Leili peab viskama niipalju, et saun saunataja taluvusele vastaks.

Pärast saunatamist ava õhutusluugid ja laske saunal kuivada. Kui saun kuivanud, siis võite luugid sulgeda. Korstnaga sauna puhul pole see ilmtingimata vajalik, kuid kui luuk on seinas on selline tegevus ilmselt hädavajalik. Aga kui teile meeldib järgmisel saunas käimisel kassi kuse haisu kaifida, siis on luukide lahti jätmine isegi soovituslik.

Head saunatamist soovides,
Vambola Vikat