Join the new world

Noh, sai siis RT artiklile vastatud. Vähe pikemalt, kui võib-olla tavaline lugeja teeb. Tegelikult, kui nüüd näpuga järge ajada, siis... minu vastused sisaldasid kokku rohkem sõnu kui originaalartikkel. 460 vs 428, võite üle kontrollida 😉 Miks ometi, võite küsida? Aga vot sellepärast, et...

Kahel põhjusel. Esiteks meeldib mulle kirjutada. Pikalt ja põhjalikult. Ilusti kõik ära seletada. Nii et keegi ei saaks vaielda. 🙂 Kuna blogisse kirjutada ma hetkel ei viitsinud, tuli kõnealune artikkel täpselt sobival ajal.

Teiseks ei meeldi mulle endasuunaline kriitika (kohe üldse ei istu - tõeline tipp-poliitik, eks ole?. Isegi õigustatud (üks põhjustest, miks ma hea president polnud). Kui ma leian, et mulle on grammivõrdki liiga tehtud, isegi, kui mind otseselt nimeliselt mainitud pole (ma pole ju loll ja saan aru, kui mind mõeldakse), viskun koheselt raevukalt enda hea nime kaitsele, üritades selgitada, et asi oli ikka nii ja mitte teisiti ning must on tegelikult valge.*

Miks ma kõike nii isiklikult võtan? Kurat seda teab. Ju siis on enesekindlusest puudu. Või on mul näiliselt äärmiselt kõrge moraal ja ma tahan, et kellelgi ei jääks kahtlusekübetki, et just minu käitumine on aus ja õiglane ning valitsus on kõiges süüdi. Või opositsioon, kui ma parasjagu valitsuses olen. Mõtlev inimene saab muidugi aru, et kellelgi ei saa alati õigus olla. Seega ei tasu ka minu liialdatult kriitilisi sõnavõtte väga tõsiselt võtta. Tegu on endiselt mänguga, mul on lihtsalt väga imelik moodus selle mängimiseks 🙂 Loodetavasti on vähemalt kõrvaltvaatajatel vahva lugeda. Ei juhtu just iga päev, kui saad ühe artikliga kaasa topeltkoguse kvaliteetset kirjavigadeta (mitte segi ajada trükivigadega, kuigi ka neid on mul vähemaks jäänud) teksti lugeda. Vambolale näiteks pidavat lugemine väga meeldima, seega tema on kindlasti rahul 😛

Viskaja,
unetu (kell on veerand neli öösel, jumala pärast, mine juba magama! Mis sul tööd polegi või? Osta elu omale, kirevase päralt!)

*Üks lause, 48 sõna 😛