Join the new world

Eesti elas siis veel buumis, vana peldikkorter maksis miljon, aktsiad rohkem kui 20 aastatootlust börsil ja ise pidid siis selle kõige sita keskel veel häid valikuid tegema.
Börsile oli just tulnud kaks uut ettevõtet, pidin ka ise õnne proovima. Tallinna Vee IPO-st saadud kopikad olid veel magusalt meeles ja kuna taksojuht Rein andis oma õnnistuse ka Starmani aktsiale, siis saigi endale Starmani aktsiaid soetama mindud.
Eks aktsiate omamine on ju alati tsikke ligi tõmmanud ja selles õndsas usus sai neid märgitud. Paraku on aktsiatega selline lugu, et füüsiliselt midagi enda kätte ei saa ja selle vea parandamiseks tuli mul osta kaks A4 paberipakki. Mõtlesin ka kahepoolse kujunduse aktsiale välja ja edasi möödus mu õhtu nende 1000-nde lehe trükkimisel. Tulemus oli ennenägematult vägev - laud oli mu omatehtud aktsiate all lausa lookas..

Nii- järgmine päev suundusin ühte klubisse mis asus ühe hotelli all. Loomulikult kägardasin ka mõned aktsiad endale põuetaskusse. Hotelli ööklubides käivad ju tavaliselt hilpharakad-beibed. Nemad vaatavad ainult raha, kui seda on, siis saad ka seksi. Noh, eks ma siis läksin ja mängisin laia lehte. Istusin lauda, kus olid kaks üleslöödud 25-30-ne aastast tibi (ma ei saa aru küll miks sellises vanuses naised raha-otsimis-klubides käivad kuna nende valuuta hakkab juba kahanema??). Aga ok, ütlesin, et olen aktsionär ja praegugi midagi taskus vedelemas- krt, need tibid on nii lollid ja uskusid mu prinditud Starmani aktsiaid. Veetsime mõnusalt aega ja pärast vedasin nad enda poole ja kui nad minu lookas lauda nägid hakkasid pirilliklaasid udutama.. ning riided langesid seljast kui nõiaväel. Hullasin nendega mitu head tundi ja andsin mõlemale veel posu Starmani aktsiaid kauba peale.
Tsikid olid sillas ja mina olin ka rahul 🙂
Tervitustega Rumeeniast
Uuno Nisu