Kes ei mäleta minevikku elab tulevikuta!

Day 2,679, 08:56 Published in Estonia Estonia by Mihkel Haud
See artikkel pani mind korraks huvituma, mis on saanud endistest poliit-erepublikaanidest. Nii võtsingi ette kaks järjestikust valimiskuud 2011 aasta oktoobri ja novembri. Miks ma just need kuud võtsin, on tingitud sellest, et oktoobrist alates üritasin ma hakata aktiivsemaks poliitikas ning ER oli veel oma populaarsuse tipul (ER-ipopulaarsus on antud artikli kontekstis tähtis sest ER-ist rääkivatest artiklidest ma üldse innustust sain kirjutamiseks) ning november on tähtis, sest sellel kuul kandideerisin ma esimest korda õnnestunul parlamenti.

Siin on siis saadud tulemuse😛

Joonis 1: RK valimised oktoober 2011.


Joonis 2: RK valimised november 2011.

Tulemused on üpriski võikad. Oktoobrikuus valituks osutunutest on surnud 30-nest 17. Lisaks veel 6 tükki välismaal. Välismaa puhul võib olla tegu ka lihtsalt konto välismaalasele müümisega nii et osad nendestki võivad olla eEesti jaoks lõplikult kadunud kodanikud. Novembrikuus on 45-st riigisaadikust surnud 27 ja välismaal lisaks 3.

Seega kahe kuu peale on tänaseks keskmiselt 70% tolle aja aktiivpoliitikutest ära surnud. ER paistab isegi vaat et kõige tervem olema selles suhtes, kuigi on ka tõsiasi, et neil on olnud liikmetemassi ning seetõttu pole neile suur suremus niivõrd suur probleem olnud, kui osadele väiksematele erakondadele. Tähele tuleb panna ka seda, et kuigi ER-ist on kõige rohkem tolleaegseid aktiivseid liikmeid siiani elus, siis aktiivsed need liikmed enam ei tundu olema, vähemasti sõnavõtte neilt pole hiljuti tulnud.


Joonis 3. Surnud erakonnaaktivistide hauad.

Mis mulle isiklikult silma on jäänud veel ER-i puhul, on järjepidevuse kadumine. Mida ma tunnetasin ER-i puhul 2011 aasta lõpus ja 2012 aasta alguses oli mingi struktuuri olemasolu ning mingi aura, mida teiste puhul ma kunagi tunnetanud pole. Vähemasti siis veel mingil määral üritati oma positsioon välja teenida, endiste suurte ER-i nimede heakskiidul ja juhendamisel ning uute aktiivsete noorliikmete usinal tööl. Kuigi ka siis paistsid juba päriselu reformierakondlikud jooned, et "me oleme nii suured, mis need teised meile ikka teha saavad". Nüüd on selline suhtumine muutunud valdavaks, selle parimaks nähuks 7 kuud erakonna ees olnud juhi kuuajaline vaikus eEesti meediaruumis ning äkkiline artikkel kuidas kõik on halvad ja purevad neid kannust. Vanasti vähemasti kirjutati artikleid sellest kui hea meie (vastava artikli kirjutaja koduerakond) oleme, mitte kui halvad teised on.

Nii palju siis erakonna liikmete ära suremisest. Lõpetuseks väike teemakohane lauluke. Igatahes pea püsti, küll paremaks läheb.

Kena kevade jätku ja jälle kirjutamisteni!
Mihkel Haud, out!