Eesti olukord kaks.
•
by Mihkel Haud
Nimetage mind idioodiks, aga miks me endiselt meie "endiste" liitlaste poolt sõdime? Ma ei ütle, et poolt peaks vahetama, lihtsalt leian, et niipea ei tule sealt küll mingit abi. Ega poolakas ja serblane vist enne siia sõdima ei tule, kui jälle otsaga Las Vegases ollakse. Nagu kuulda, siis Türgi vahetas ka põhimõtteliselt poolt, nii et sinna see toetus läkski. Kas mitte kuidagi ei õnnestuks rahu teha ja jätta väike tükikenegi Eestist elama? Koguks natuke rasva ja vaataks kuidas asjad kulgevad ning alles siis teeks midagi? Praegu ei täiesti ei liha, ei kala olukord. Kodumaa pinnal sõdida ei julge, sest rumeelnastele "ilmselgelt vastu ei saa!" See on vist ka üsna tõsi. Et aga elu eest imperialiste toetada, et kui need üskkord peaks jälle jõu kokku võtma ja maailmavallutajat mängima jälle hakkama, et äkitse tulevad siis meile ka appi! No milleks. Tegelikult huvitab igaühte siiski peamiselt oma "perse". Öelda, et näe poola, me aitasima sind raskel ajal, ma arvan et vastuseks tuleb ainult: "Ok tänks praegu!" Igatahes, rahu tuleks teha. Kaua me ikka luuavarrest paugutada suudame?! Pealegi, nii meie kui ka näiteks ONE-i olukord on enda süüa. Ei tasu ikka Sheriffi mängida, kui võimu nii palju pole!
Facebook
Twitter
Discord
Comments
Miks peaks eRumeenia või veelgi enam eSoome soovima meiega rahu teha? eSoome oli pikka aega meie poolt okupeeritud ning kõigile nendepoolsetele rahusoovidele näitasime keskmist sõrme. Oleks ma soomlane, näitaks ma seda sama nüüd tagasi. eRumeenia aga on meiega võrreldes hoopis teisest klassist maa (13034 kodanikku meie 738 vastu). Isegi koos eLäti ning eLeeduga jääme me neile ikka veel ligi 3 kordselt alla.
Isegi kui me suudaks ühega neist rahu teha, avaks see teisele neist (või eVenemaale siis) võimaluse see (või need) meile armulikult jäetud regioon(id) vallutada. Ainukeseks võimaluseks oleks rahu kõigi kolme osapoolega. Sellise rahu tingimused oleksid ilmselt ka üsna karmid - riigikassa 227 kulda tuleks jagada võitjate vahel; meile jääb üks ja ainus regioon; ei mingit RW või rahuleping kaotab kehtivuse jne.
Tuletaks meelde, et selle mängu üks ja ainuke komponent, mis veel vähegi huvitav on, on sõdimine. Majandusmooduli osa on huvitav ainult Q5 (nüüd Q6) firmade omanikele, ülejäänutele jääb ainult töö tegemise rõõm. Mida me sellel ainukesel allesjäänud regioonil ilma sõdimata tegema hakkame? Loobime üksteise suunas tatti, nii nagu seda tavaliselt armastame teha?
Kuna eRumeenia üksi omab 3 kordset ülekaalu kogu ABC ühendatud jõuga võrreldes, on meie ainukeseks võimaluseks loota liitlaste abile. Mõned neist aitavad meid siis, kui meil tõesti on abi vaja, teised ainult siis, kui see neile on kasulik. Kõik aga eeldavad meilt vastuteeneid ning enamus soovib paraku ettemaksu.
PS. Kui eSoome oli meie poolt okupeeritud ... err ... vabastatud, domineerisid ka nende meedias samasugused kommentaarid. Liitlased ei aita, peaks Edenist lahkuma, miks eSoome vabastamise asemel sõditakse kuskil Aafrikas jne. Jõuvahekorrad muutusid ning nüüd on taas Eden peal. Nii see mäng kord juba käib siin.
No ja, arutelu vastus on põhjalik ja paika pidav. Kuid kas siiski ei näita hetke olukord vajadust tulevikus tasakaalukamalt diplomaatiat ajada ja sõdida? Või kui sõdimine ainus huvitav osa on, siis peaksime edasi mängima kauboisid, olgugi et kaotuse korral saame end maa põhja vanduda?
Lugesin soome uudiseid, seal kirjas - Soome tõmbub tagasi rüüstatud Eestist, ning jätab Rumeenia tegutsema Balti piirkonnas. Venemaa ja Soome võtavad Rootsi nüüd ette, Baltikumile tervikuna peaks survet avaldama Valgevene ja Venemaa.
Ära hädalda nii palju! Ning mis krdi sherifi ja kauboide mängimisest sa siin kirjutad? Erepis on kogu aeg olnud 2 suurt liitu, kes omavahel sõdivad. Eesti on maailma mõistes täiesti mõttetu riik, seega on väga oluline olla kellegi "kambas" ja bossidega hästi läbi saada. Igal liidul käivad ikka oma tõusud ja mõõnad, see on ka alati nii olnud. Ausalt öeldes ma juba imestasingi, et liiga pikalt kestis see ONE laiamine.
Kui sa hakkad ajama oma tasakaalukamat poliitikat ja tahad olla neutraalne, siis saad mõlema kamba käest peksa ehk siis pidevalt - selle käest, kes parasjagu võimul on.
Viril ja vinguv olen oma artiklites pidevalt olnud. Ennast on pigem see hala ära tüüdanud, et miks eEestit enam kaardil pole ja miks me pähe saame jne. Loomulikult saame pähe, kui korraldame tegusid, mille eest vastust andma valmis pole. Ja kui Eesti järjekordselt kaardilt kaob, siis kaob ka hulk kodanikke mõne muu riigi päikese alla nagu näiteks kodanik Tinagi. Küll on meil ülekohtuselt suures jõud kaelas, küll okupeerivad meid tugevamad riigid, küll on maksud kõrged jne. Need, kes ütlevad, et küll kõik korda saab ja vennad astume nüüd julgelt vastu, kõige rohkem käivad siin "veidi" paugutamas ning pärast seda lähevad jälle mõne võimsama riigi tiiva alla pappi kokku ajama. Ma hindand küll kõrgelt selliste kodanike sõjalist panust, kuid kui tohib küsida, siis mis eEesti päikese alla viga oli?