Join the new world

Oleme jõudnud finišisirgele ja kaugel pole enam aeg kui kütteperiood saab läbi. Eelmine nädal oli esimene päev kui ahju kütmisel tuli üks päev vahele jätta. See on ahiküttega maja traditsiooniline kevadekuulutaja. Nüüd vahepeal jälle külmemaks läinud aga viimane ring on käimas. Pole enam pikalt oodata kui tuleb lülituda ümber ainult pliidi kütmise peale. Süüa tuleb ju teha ning kuigi elekteri hind on oluliselt järgi andnud siis elektri tarbimist on ikka hea vältida. On ju iga sent arvel!

Kuid kas ikka on nii? Paljudel on tekkinud väärarusaam nagu ma kütaks tasuta.Selliste kuulduste hajutamiseks oleks õige nüüd ka kõik kulud letti lüüa. Kuigi jooksevkulud pole suured siis pean mainima, et kulude kokkuhoid pole peamine argument miks ma eelsitan ahikütet ning küttepuude ise tegemist.

Kõigepealt vaatame üle mida on küttepuude tegemiseks vaja. 2 asja ilma milleta kuidagi ei saa on saag ja kirves. Võib olla mootorsaag või nn kahemehe saag. Mõlemaga saab töö tehtud kuigi teise variandiga oleks vaja paarimeest kes sae teises otsas oleks. Kirves võib põhimõtteliselt olla üks kõik milline kui ta on piisavalt suur. Väikse kirvega suuri pakkusid pooleks ei löö. Ideaalne oleks kui kirves oleks spetsiaalne lõhkumiskirves mitte raiumis- ega laasimiskirves. Lõhkumiskirves on kiilukujuline kirves mille küljed on sirgjoonelised – sellise kirvega läheb lõhkumistöö libedalt. Kes on laisk võib osta ka lõhkumismasina… mina olen 😃

Siiski kirvest ja saest ei piisa on vaja ka puu kampa võtta! Kui on soov iga aasta ca 10-20 ruumimeetrit küttepuid teha siis oleks vajalik ca 2 ha suuruse metsakinnistu omamine. 2 hekteri pealt saad igal juhul oma puud tehtud kuni kõigi aegade lõpuni. Seda eeldusel, et kasuvkoht väga kehv ei ole, juurdekasvuga minimaalselt 7-8 tihumeetrit hektari kohta. Eestis maksimaalsed reaalselt saavutatavad juurdekasuvud aga jäävad 20 tihumeetri juurde aastas. Sellise metsaga piisaks vähem kui 1 hektarist.

Kui mets on lähedal, peaaegu maja juures siis transport polegi asi mille üle muretseda ning suuri investeeringuid ei vaja. Lähedalt saab puud koju toodud ka aiakäruga. Pikemate distantside puhul oleks vajalik aga traktori soetamine. Eriti hea juurdepääsuga suhteliselt kuiva metsakinnistu puhul oleks mõeldav ka sõiduauto käruga puude vedamine. Siiski kui mets on suhteliselt halvasti sõiduautoga ligipääsetav pole traktori ostust pääsu.

Isiklike küttepuude tegemiseks piisab väiksemast traktorist nt nagu nõukogudeaegsed T-25 või T-16 traktorid. Või siis mõni moodne väiketraktor või isegi Tšehhi minitraktor TZ-4k-14 mis ilmselt hätta ei jää. Tõelist mudarallit nagu Belarusi või T-40-ga pole nendega mõtet teha. Tegelikult kevadise sulaga metsatöid teha on üldse paras lollus mida iga hinna eest soovitan vältida. Talvise läbivuse suurendamiseks soovitan kasutada ratastel kettisid.

Siiski pole traktor ainuke väljapääs. Kui pole plaanis lisaks küttepuude tegemisele ka kodust aiamaad harida ning isiklikuks tarbeks kartulit kasvatada siis võib kaaluda ka ATV soetamist koos selle haakesse käiva miniatuurse palgikäruga. Need palgikärud mahutavad tavaliselt ca 1 ruumimeetri jagu küttepuu nottisid.

Siinjuures ma ei jätaks kasutamata võimalust targutada! Kõik “palgid” mis on alla 3 meetri tegelikult nimetataksegi nottideks. Kui notid lõigata küttehalgude pikusteks juppideks saavad nottides pakud ning need ära lõhkudes saavad pakkudest halud.

Palju kõik need asjad maksma lähevad räägime edasi järgmine kord.

Oodatud kõigi lugejate kommentaarid, kes tahaks midagi lisada või niisama targutada!