Join the new world

Kursus jätkub, selles ma ei kahtlegi. Seni on meil kõik väga hästi läinud, kursantide personaalne areng on silmnähtav. On näha, et kes tahab see õpib, kes on usin see on usin. Šlangid kaovad ning argpüksid löövad põnnama. Seni küll pole meie õppetükid nii keerukaks osutunud, et põnnamalööjaid veel oleks aga rahustuseks või öelda- hullem on veel ees. Kuid siiski, võtkem julgus kokku ning asugem tegudele. Paralleelselt teoreetiliste teadmist omandamisega, eduka kasarmukauboi kursusel, soovitan soojalt tegeleda ka füüsilise ettevalmistusega. Kahjuks aga meil puudub sellealane kompetents. Siiski rääkisime ühe teadajama isikuga, kes lubas omapoolsed näpunäited anda.



3. õppetükk

Korrus



Lisaks sansõlmele on ka korrusel väljaõppes äärmiselt tähtis roll, olles kõigi sündmuste sõlmpunktiks. Korrus on üks järjekordsetest kohtadest, millesse sõdur ei oska kuidagi suhtuda. Väga vastuoluline koht. Siiski pärast pikemat kaalumist kaldun ma isiklikult veidikene negatiivsemale poolele. Korrusel viibimine ei tähenda kunagi midagi head. No ja kui liigubki mingi info, et seekordne korrusele kutsumine võib lõppeda positiivse resultaadiga, siis tavaliselt see nii siiski ei ole. Korrus on koht, kust kokkuvõttes ei tule mitte midagi head. Positiivsetel sündmustel on positiivne ainult fassaad.

Järgnevalt toon näite ühe positiivse fassaadiga, kuid mitte nii väga rõõmustava reaalsusega sündmuse. Ühel kasarmukauboil oli sünnipäev, oleks olnud tore, kui see oleks talle ka kogu teenistuse kõige rõõmsam ning toredam päev olnud. Hommikul kõik kaaskannatajad õnnitlesid, no tõesti oli igati tore ja rõõmus sündmus. Kõigil oli tuju hea ning lausa lust oli järjekordselt pataljoni territooriumil asuval kivisel muruplatsil põrgata. Tõeline sõduri idüll, tunned kuidas lõhnab roheline rohi, kuuled kuidas siristab linnuke, tunned kuidas hüppad järjekordselt kivi otsa. Isegi mind pani imestama, miks küll väikest põrkamist kõik kui 80 aastased end püsti ajasid. Õnneks nagu ikka, läheb põrgates aeg ikka lausa lennates... kahjuks lendab see aeg sama kiiresti kui Kehtna Näidissohvoostehnikumi kult Melon 7037-st tiineks jäänud 12-st põrsast imetav aretusemis Sonna 1964, ehk siis väga aeglaselt.

Enne lõunat kutsuti rühm korrusele ning teatati, et meie seas on sünnipäevalaps ja see astugu ette. Astus rivi ette ning talt küsiti kui vanaks saab ja niimitu pumpa ta ka tegema pidi. Mis mul muud öelda, et kurb. Selline tegutsemine eriti motiveeriv nüüd küll ei olnud, pigem suurendas fustratsiooni ning näitas veelkord, drill-seersandist ülema madalalaubalisust.

Nagu olete aru saanud, nimetatakse korruseks lihtlabast koridori, et see veidikenegi mehisemalt kõlaks. Muidu võiks jääda mulje, et tegu on lasteaiaga, mida see kindlasti ka on. Korrus on igas mõttes polüfunktsionaalne koht. Peale vaadates võib kõrvalt vaatajal tunduda, nagu oleks tegu lihtlabase põrandapinnaga jaotubade vahel ja võib ekslikult arvata, et pole seal väga midagi teha, kuid ta eksib rängalt. Korrusel saab teha absoluutselt kõike. Pole tegevust mida ei saa teha korrusel. Alustades hommikuvõimlemisega, lõpetades varustuse hoolduse ning pesemisega. Kindlasti ei lähe meelest ka kõigi sõdurite meelistegevus, relvade hooldus (relvahooldusest räägime pikemalt eraldi õppetükis).


Põrsas Peppa (allikas: wikimedia.org)

Korrusel toimuvad rühma rivistused, hügieenikontroll. Korrusel antakse hinnang rühma viletsale sooritusvõimele (uskuge mind, see on vilets ja kui ei ole siis on ikka), kõik rühmasisesed kollektiivsed karistused algavad, sooritatakse või vähemalt ka lõppevad korrusel.

Korrust peab regulaarselt hooldama. Selle tagamiseks käib õhtuse põrandapesu kohustus rotatsioonikorras mööda jagusid. Kui samal ajal võiksid juba paarkümmend minutit enne kümmet põhku pugeda, pead sina ikka seda va moppi orjama. Siiski on koridori koristamisel ka positiivseid noote- pärast teenistust käsitsed moppi nagu tõeline prof. Kahju, et mopioperaatori sertifikaati ei anta, sest oskused on igati tasemel.

Laupäevasel majanduspäeval on korruse hooldus igati hinnatud ametikoht, pole seal ju midagi eriti teha. Pesed aga seinad puhtaks, tõmbad põranda vilunud käega üle ning valmis ta ongi. Ainult laupäevase ja õhtuse moppamisega korruse hooldamine ei piirdu. See sama koristusmeeskond, kes õhtul möllab, peab seda ka lõunaajal tegema. Selleks, et põrand kohe eriti läigiks peseb korrust ka päevnik, pärast seda, kui kõikse vägi on ära õppetundi või põrkama läinud. Igatahes, korrus läigib nagu prillikivi, lausa lust vaadata.

Ega väga palju rohkem korrusest endast polegi rääkida. Üks igavene jama seal käib. Järgnevalt toon mõned näited, mis põhjustel korrusele võidakse kutsuda.

Korrusele paigale minek on üks igavene tüütu asi. Selleks peab alati valmis olema, isegi kesköösel. Kui aga korrusele kutsutakse, ilma lisadeta keset ööd, siis see tähendab seda, et plätud jalga ning täie p****a rivvi. Kehtib reegel, mida kiiremini seda paremini, mida raevukam hüüd seda kiiremini.

SBK (sõduri baaskursus) alguses kutsutakse väga tihti korrusele. Äärmiselt tüütu asi, sest tavaliselt on see sinu jaoks täiesti mõttetu käik. Jah, peab minema, sellega väldid järjekordse kaksviie saamist, aga midagi asjalikku sealt ei tule. Ülem ju kunagi ei viitsi ise vaadata, kes need pidid pangakonto numbri tooma ja kellel mingi muu häda oli. Selle asemel kutsutakse terve rühm kokku ja need kellel asja pole saadetakse tagasi. Hiljem asi arenes, hõigati „varustuse probleem korrusele paigale” või siis „ambulants korrusele paigale.” Kutsuti ka jao kaupa. Kohe näha, et ka nemad õpivad ja paranevad, mitte ainult meie.




Sõdur algasendis (allikas: outsidethebeltway.com)

Kui tavaliselt tuleb korrusele minna kaks kätt taskus (tegu on kirjandusliku illustratsiooniga, sõdur ei pane kunagi käsi taskusse), siis mõnikord tuleb ka midagi kaasa võtta, kuna ülem tahab veenduda, et kõigil on ikka mõni konkreetne asi korras. Eriti lahe oli tookord, kui meil nõnda varustuse kontrolli tehti. Algas see jant hüüdega, „labidaga korrusele paigale.” Kõik otsisid vut-vut oma labidad välja ning läksid korrusele, näitasid ette. Kellel halvasti hooldatud tegi kaksviis. Edasi tuli taskulamp kontrolliti, kas kõigil nad ikka põlevad ja patareid on täis. Järgmisena nuga, siis kamo pulk, siis telkmantel, katelok, relvahoolduskomplekt, magamiskott, lebomatt ja kes teab mis veel. Selle asemel, et kõik tavaar korraga kohale vedada tegime seda ükshaaval. Aga millegagi pidi ju kaks vaba tundi sisustama- ikka parem kui voodiralli.

Iga kord kui korrusele kutsutakse pead igaks juhuks ka kaksviieks valmis olema, ei tea küll alati täpselt mis eesmärgil, kuid no lihtsalt tuleb teha- ikka parem kui lisatoimkond ju. 😛

Kui sa korrusele tulekuga pidurdad, võid olla kindel, et sind tervitatakse nö „algasendis” olles. Sõduri algasendis olek ehk ajaauk, kui ei ole antud ühtegi käsku (ka vaba aeg on käsk) peab olema sõdur algasendis. Pidurdamise hetk aga just see ongi. Algasendiks nimetatakse toenglamangus olemist. Ülemad on õnneks nii kavalad, et varustavad võitlejaid alati käsuga, nii ei pea sõdur väga tihti algasendis olema. Klassikaline JOKK skeem selle osas on järgmine: „vaba aeg kuni edasiste käskudeni.” Teine näide: „Pärast jooksu relvad puhtaks!” Teatavasti aga relv ei ole kunagi puhas, alati leiab kusagilt mustust, relv saab olla puhastatud, aga mitte iialgi puhas. Relvapuhastusest räägime eraldi õppetükis.

Kui väga veab saab korrusel teha ka "karuselli." Kui kõik on kenasti algasendis, hakkatakse rivi otsast alates kaasvõitlejate alt läbi ronima, kuni rea lõpuni. Karusell lõppeb siis kui kõik võitlejad on ühe korra alt läbi pugenud. Üks igati tore ja meeldiv ettevõtmine. 😛 

Selleks korraks kõik, järgmisena mõni veelgi vajalikum ning huvitavam teema.

Kohtumiseni järgmises õppetükis!!

Kasulik link e-kodanikule:





Sisukor😛
[Vikat] Eduka kasarmukauboi kursused algajatele
[Vikat] Kasarmukauboi kursus algajatele: Sõduri kapp ja voodi
[Vikat] Kasarmukauboi kursus algajatele: Sansõlm