[Vikat] I’m estonian and i don’t like sült!
Vambola Vikat
Mõtisklus kultuuri teemadel.
Sellisesse seisu oleme me nüüd oma väikeses riigis jõudnud. Veel pole karta, et eestlased üldse maapealt kaoksid või eesti keel kaoks. Siiski nagu kõik väikesed kultuurid on ka eestlastele omane kultuuriruum ohus. Ohustajaks pole ei võõramaalased ega mitte mingid sisemised huvigrupid vaid me ise. Meie ise oma vastuvõtliku loomusega. Nii nagu on see alati olnud, on meid, väikest rahvast, alati mõjutanud suurrahvaste kultuurid. Lähedal elavad väikerahvad erilist mõju enam ei oma. Kõige rohkem on meid mõjutanud vene ja saksa kultuuriruumid, olles vorminud selle, mida me eesti kultuuriruumiks nimetame. Suureks mõjutajaks on olnud ka prantsuse kultuur, omades usinat vahendajat idanaabri näol. Kuni 20 sajandi viimase veerandini polnud inglise ega ka ameerikaga meil väga suuri kultuurisidemeid. Jah, kaubad liikusid, nii import kui eksport, kuid sealt siia väga keegi ei tulnud ja kes sinna läksid enamasti tagasi ei tulnud.
Vaadates neid kahte mõjutajat, võib öelda, et ühe puhul on tegu küpse ja arenenud kultuuriga, millel on pikk ajalugu olles tõeliselt sügavate juurte ja traditsioonidega. Teine on aga lühikese ajalooga kiirelt kokku sulandunud eri rahvaste kultuuriline kompott, millel tegelikult puuduvad ajaloolised süvajuured. Siiski ei saa öelda, et üks oleks seetõttu parem kui teine, omade eripäradega on mõlemad oma rahvale igati omased ja sobilikud, olles aga 21. sajandil eesti kultuuri suurimateks mõjuriteks, mille mõju võib kergelt silmata. Lähedal asuvate naabrite mõju pole nii kergelt märgatav, nende suure sarnasuse ja väheste kokkupuudete tõttu.
Jah, 21. sajandi äärmiselt liikuvas maailmas on kultuurilised kontaktid naabritega nii väikesed, et need praktiliselt meid enam ei mõjuta. Neid ei võeta omaks, kuna need pole piisavalt ägedad, eksootilised, müüvad. Puudub promo.
Keeleliselt on viimastel aastakümnetel omanud suurimat mõju soome keel, olles muutnud eesti keele sõnakasutust, toonud täiesti uusi aktsente ja sõnu. Ka inglise keelne kultuuriruum on mõjutanud meie keelt, kuid pole muutnud meie oma sõnasid pole muutnud igapäevaseid inimeste vahelisi sidemeid. Inglise keelne kultuuriruum on muutnud peamiselt välist. On mõjutanud moodi, on mõjutanud toitumiskultuuri, olles vahendajaks teistele vanadele ajalooliste juurtega vaimuilmadele. Olles meie veduriks siin maailmas.
Oma vastuvõtlikkusega oleme seadnud ohtu eesti kultuuri säilimise senisel kujul. Teatavasti on aga kõik see, mis ei muutu, perspektiivitu ja surnud. See mis muutub ja areneb aga elus ja liikuv. Nii tundub paratamatu kuulda järjest enam lauset: „ I’m estonian and i don’t like sült!”
Comments
Lugeda ei viitsi aga kommenteeriks pealkirja: mul on üks sõber, kelle terve perekond sööb sülti majoneesiga ning nad peavad seda täiesti normaalseks.
Sa oled eEesti yks targemaid tegelasi! Palun j2tka!
Aitäh. Ma ise arvasin sama kuni ma sain aru, et Eesti Mees, Virvu ja hr Margooni eksisteerivad. Pean alandlikult võtma neljanda, vb isegi madalama koha.
Kui ma endast nii hästi ei arvaks siis mulle tunduks et sa teed peent huumorit minu üle 😃 aga õnneks olen vähemalt margoonist eespool 😃
Virvu, Sa oled alati teine minu mõtetes. 🙂
I take it as a compliment 🙂
Ju see kõik subjektiivne ja kes mida silmas peab, kuid julgen väita, eriti praegusel merekultuuriaastal, et inglise kultuuri mõjutusi saime juba päris tugevalt 19. sajandi lõpupoolest. Seda viisid ja tõid meile just meie enda rannakülade poisid, kes olid nagu tänapäevased kalevipojad. Kõrgkultuuri vast vähem, kuid igapäeva eluolu mõjutas see päris kõvasti. Keeleliselt kindlasti ja ka maailmavaateliselt. See on ka kaudselt põhjus, miks meil on olnud läbi aegade brittidega päris hea klapp.
Ongi subjektiivne, eriti veel seetõttu, et minu mõtisklus ei põhine ühelgi teaduslikul faktil. 🙂
Vähemasti saame me oma esivanemaid tänada, et nad kõigist meid mõjutanud kultuuridest just kõik need kõige paremad osad järgida võtsid. 😛
Rääkides aga faktidest (mis ei pruugi seda olla), siis oli vist just alam-saksa keel see millest eesti keel kõige rohkem laenanud on. Aga keel on ainult üks osa kultuurist ja kommetest.
Tänan sisuka kommentaari eest 🙂