[Vikat] I’m estonian and i don’t like sült!

Day 3,152, 11:08 Published in Estonia Estonia by Vambola Vikat

Mõtisklus kultuuri teemadel.

Sellisesse seisu oleme me nüüd oma väikeses riigis jõudnud. Veel pole karta, et eestlased üldse maapealt kaoksid või eesti keel kaoks. Siiski nagu kõik väikesed kultuurid on ka eestlastele omane kultuuriruum ohus. Ohustajaks pole ei võõramaalased ega mitte mingid sisemised huvigrupid vaid me ise. Meie ise oma vastuvõtliku loomusega. Nii nagu on see alati olnud, on meid, väikest rahvast, alati mõjutanud suurrahvaste kultuurid. Lähedal elavad väikerahvad erilist mõju enam ei oma. Kõige rohkem on meid mõjutanud vene ja saksa kultuuriruumid, olles vorminud selle, mida me eesti kultuuriruumiks nimetame. Suureks mõjutajaks on olnud ka prantsuse kultuur, omades usinat vahendajat idanaabri näol. Kuni 20 sajandi viimase veerandini polnud inglise ega ka ameerikaga meil väga suuri kultuurisidemeid. Jah, kaubad liikusid, nii import kui eksport, kuid sealt siia väga keegi ei tulnud ja kes sinna läksid enamasti tagasi ei tulnud.

Vaadates neid kahte mõjutajat, võib öelda, et ühe puhul on tegu küpse ja arenenud kultuuriga, millel on pikk ajalugu olles tõeliselt sügavate juurte ja traditsioonidega. Teine on aga lühikese ajalooga kiirelt kokku sulandunud eri rahvaste kultuuriline kompott, millel tegelikult puuduvad ajaloolised süvajuured. Siiski ei saa öelda, et üks oleks seetõttu parem kui teine, omade eripäradega on mõlemad oma rahvale igati omased ja sobilikud, olles aga 21. sajandil eesti kultuuri suurimateks mõjuriteks, mille mõju võib kergelt silmata. Lähedal asuvate naabrite mõju pole nii kergelt märgatav, nende suure sarnasuse ja väheste kokkupuudete tõttu.

Jah, 21. sajandi äärmiselt liikuvas maailmas on kultuurilised kontaktid naabritega nii väikesed, et need praktiliselt meid enam ei mõjuta. Neid ei võeta omaks, kuna need pole piisavalt ägedad, eksootilised, müüvad. Puudub promo.

Keeleliselt on viimastel aastakümnetel omanud suurimat mõju soome keel, olles muutnud eesti keele sõnakasutust, toonud täiesti uusi aktsente ja sõnu. Ka inglise keelne kultuuriruum on mõjutanud meie keelt, kuid pole muutnud meie oma sõnasid pole muutnud igapäevaseid inimeste vahelisi sidemeid. Inglise keelne kultuuriruum on muutnud peamiselt välist. On mõjutanud moodi, on mõjutanud toitumiskultuuri, olles vahendajaks teistele vanadele ajalooliste juurtega vaimuilmadele. Olles meie veduriks siin maailmas.

Oma vastuvõtlikkusega oleme seadnud ohtu eesti kultuuri säilimise senisel kujul. Teatavasti on aga kõik see, mis ei muutu, perspektiivitu ja surnud. See mis muutub ja areneb aga elus ja liikuv. Nii tundub paratamatu kuulda järjest enam lauset: „ I’m estonian and i don’t like sült!”