Join the new world

Ei saa jätkuvalt üle ega ümber erakonnast Socialist Workers Party, mis juba pisut üle nädala pildis püsinud. Hea töö!

Minu ilmutusest siis. Kirjutasin eile öösel pool pohmas peaga ühte pikka ja põhjalikku kommentaari sellele artiklile. Pärast kommentaari postitamist avastasin õudusega, et räägin sarnast juttu nagu päriselu poliitikud, et on vaja Lõuna-Euroopat finantskriisis aidata ja pagulasi vastu võtta jne, muidu meid ei aidata kui abi vaja peaks minema. Ilmutus seisneb selles, et selleks, et oma riigi ja rahva eest seista, et me saaks vajadusel abi, tuleb mõnikord rahva enamuse arvamusega vastuollu minna ja "liivaneegreid", "pilukaid" jne austada, mitte sõimata. Mis näoga ma muidu kaitseministrina neilt abi manguma lähen? 😉 Kusjuures olgu mainitud, et minu kokkupuude päriselu poliitikaga on praktiliselt ümmargune null (piirdub etv-st Foorumi vaatamisega ning valimas käimisega) ning olen seni samuti pigem abipakettide vastu olnud. Ja nüüd selline kole lugu, et selle mängu tõttu, olles ise minister, hakkan vaikselt päriselu ministritest aru saama kui nad teiste riikide abistamisest jahuvad, samal ajal kui omal Eestiski probleeme küllaga. Olen vist päris ära keeranud!

Päriselu poliitikud teevad ühe olulise vea. Peavad tihti end tavakodanikest targemaks, ei vaevu ausalt ja põhjalikult seletama, keskenduvad hoopis teineteisele ärapanemisele, eralennukitega lendamisele ja kuluhüvitiste täies mahus ära kulutamisele - kurikuulus võimu rahvast võõrandumine. Sellist viga proovin mina siin mängus vältida ning asju alati läbipaistvalt ajada. Tänu sellele on väike lootus, et ma ei peagi rahva enamuse arvamusega vastuollu minema, sest rahvas saab minust aru ja saame koos ühtse löögirusikana e-Eesti asja ajada.

Siinkohal loomulikult ei keela ma kellelgi end välja elamast, solvamast ja sõimamast - meil kehtib siiski sõnavabadus. Kuna meil on siiski ka avatud inforuum ja info liigub, siis liigne suu pruukimine võib mõnikord valusamini kätte maksta kui keegi oodata oskaks. See samas ei tähenda pugemist, sest pugejaid ei salli keegi. Näiteks isegi lätlastega jätkub meil treeningsõda vaatamata ligi kuu aja tagusele teravale olukorrale just seetõttu, et näitasime kirjavahetustes selgroogu ning pigem just järeleandlikkuse korral oleksime praegu kustutatud olnud.

Kutsun üles omama kainet meelt ja selgroogu ning lõppude lõpuks - ärgem siiski unustagem, et see siin on kõigest mäng! 🙂

Et liiga kuivaks ei lähe, siis lõpuks paari meile sõbraliku, aga teistsuguse riigi esindajad, kellega ministrina soovin sooje ja sõbralikke suhteid arendada 😉