[Vikat] Nostalgiline ENSV
Day 2,507, 07:47
•
Published in Estonia 
•
by
•
by Vambola Vikat
Ajal mil hinnad muutkui tõusevad ja tõusevad meenutavad paljud nõukogude aega, mil kõik asjad olid väidetavalt üliodavad ja hinnad ei tõusnud, vaid olid kogu aeg täpselt samad. 1980-de aastate teisel poolel see asi küll muutus drastiliselt, kuid ikka paljud vanainimesed meenutavad nõukogude aega kui õndsat õnneaega. Samas on ka väga palju neid kes tegelikult ka mäletavad mis siis toimud ja ei kanna kaasas nõukogude propaganda produkte. Aga miks ma sellest räägin? Ma räägin sellest sellepärast, et ajalehe Vikat toimetuse kätte on sattunud hulgaliselt tõestusmaterjale selle kohta kuidas tegelikult rahvast nööriti. Ei olnud see elu midagi nii mugav ja odav.
Kas te ikka ei usu, et ka N. Liidus hinnad tõusid? Sellel tõestuseks on järgnev pilt. Ja mida me seal näeme? Mingid naelatangid, mis nendest küll inflatsiooni olemasolu tõestamisel kasu on? Aga te vaadake nende tegelikult täpselt samasuguste tangide hindasid. Kõige vanemad tangid maksid 1 rubla 70 kopikat, vanuselt keskmised maksid 1 rubla ja 90 kopikat ja kõige uuemate tangide eest on poes nende eest küsitud tervelt 2 rubla... täielik röövimine.
😃
Kuna ajalehe Vikat käes on nüüd piiritu andmebaas siis teatan uhkelt, peadselt on oodata just sellel teemal mälumängu. Mälumängu võidufondiks saab ilmselt 2400 EEKi, mis on ka toimetusel juba olemas, kuna kevadel lubatud üks mälumäng jäi motivatsiooni puuduse tõttu ära. Aga kuna ma lubasin ituurale, kelle valituse liikmete annetatud see raha on, et ma teen tema antud 4800 EEKi eest kaks mälumängu siis nüüd ma selle lubaduse ka täidan. Parem hilja kui mitte kunagi.
Tuleva mälumängu küsimused on peamiselt liikluse ja sõidukite teemadel. Alates sellest, kui suur oli maks mida pidi auto omamise eest maksma, kui suure töövõimetusprotsendi sai liiklusõnnetuses autojuht mingisuguse vigastuse eest ning küsimusi on ka liiklusohutuse ja kõige samuti tahame teada millise ENSV ametiasutuse töötajad kõige rohkem liiklusõnnetusi põhjustasid ja paljud neist alkoholijoobes sooritati.
Kohtumiseni!!!
Facebook
Twitter
Discord
Comments
Jõudu 😛
vahe praegusel ja tollaegsel inflatsioonil on see et tol ajal toimus 20-10 kopikat tõus heal juhul 10 a jooksul aga meil praegu samalaadne paari kuu jooksul.
Samal ajal paar talvesaapaaid maksis 65 rubla... selle sama poe müüja palk oli aga 70 rubla.
nu nii palju saapad küll ei maksnud
kas tõesti? kalosse kandsid poe müüjad.
Ühe rubla tänapäeva ekvivalent on umbes 2 eurot. St, müüja palk 70*2=140 eurot, tehasetöölise palk ca 100*2=200 eurot ja kolhoosnik (tegelikult väga palju varieerus) 200*2=400 eurot. Selline oli elatustase. Ettevõtlik kolhoosnik sai ettevõtlikusega ka sisuliselt kahekordistada oma palga aga kõik ei olnud ju kolhoosnikud. Lisaks loomulikult kui nähti midagi niisama seismas võeti kaasa- nii sai pool palka juurde.
Vambola, selle rubla ekvivalendi Sinupoolse seletusega ei ole absoluutselt nõus. Võrdlusmomendiks oleks vajalik millegi hind, mis ei ole manipuleeritav ja samas oleks tolle hinnatase mile teada. Nõukasüsteemis ei saa kulda aluseks võtta, kuna seda oli võimalik omandada ainult juveelitoodetena. Samas ajaloolises perspektiivis oli Pätsu asjal lihttöölise palk 2 krooni päevas ja me võime vaadata, mis selle eest sai.... Samas on sõber näidanud tööraamatuid 1937-1941, mis kuulusid nö. "väga lihtsale rahvale" ja seal olevad summad (pesupesija naine 28 krooni kuus) jne. annavad aimu sellest, miks kõige lihtsam rahvas pooldas nõukavõimu. Mul naise emapoolne vanaema selline. Pole varem ega hiljem kuulnud eesti soost inimesest, kes oma lastele kaheksakümnendatel oleks toonud lasteraamatuid Leninist. Aga kuna tegu oli "tidriku tütrega" e. teeniatüdruku vallaslapsega, siis pole ka midagi imestada. Võimalusi nrmaalseks eluks ju praktiliselt polnud.
Pätsuaegse jutu taustaks võiks mainida Elo Tuglase päevikuid, kus käis räme vingumine teemal "raha ei ole", kui istuti päevast päeva kohvikutes ja Fridebert sai a la 500 krooni preemiaid ja toetusi...
Vambola, teil maal vbl käidi kalossides, linnas ei kandnud neid keegi ja ei olnud need palgad siin kõrgemad ja ei kulunud ka tervet palka saapapaarile. Minu ema oli insener, palk mingi 100 rubla ringis või isegi vähem, sai kommunaalid makstud, mänguasju ostetud, riideid (või kangaid millest sai riideid teha), koolitarbeid ja käidi ka kohvikus kohvi ja kooki söömas ning ei löönud see rahakotti sellist põntsu kui praegu väljas söömas või klubitamas käimine
krt, kronor ma ei teadnudki, et sa nii vana ole😛D...mina ei ole
Vambola, mis tähendab et sina esitad siin oma fantaasiat või kuskilt kuuldud kuulujutte nõuaaja hindade ja palkade kohta, mina olen seda kogenud 😉
kõik hinnad olid manipuleeritavad ja manipuleeritud.
Vikat, olid või on?
Dk os, tegelikult on ka praegu kõik hinnad manipuleeritavad, iseasi on see palju seda on mõtet teha. Tänapäeval nt on riiklikult manipuleeritud suhkru, piima , kütuse, alkoholi, tubaka hind. Võib olla on nii.
nõukaajal oli esmatasandi kaupade hinnad madalad ja nende odavus põhines peamiselt naftamüügi tuludel, kuidas siis muidu seletada poe hindade ja riiklike kokkuostu hindade suuri kääre... seda loomulikult riiklike majandite ja kolhooside jaoks.
Tõesti kas üks rubla maksis nüüd 2 € või mitte võib vaielda, aga kui võtta lisaks toidule ja riietele(mis tõesti olid kallid, räägi sa kronor mida tahes) ka kodutehnika ja oh häda veel ka autode hinnad, siis mina ülteks, et üks rubla maksis vb tõesit 2 eurot.
Seda rubla väärtus ei mõelnud ma ise välja vaid toetusin ikkagi spetsialisti hinnangule: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/margus-kiis-10-muuti-elust-noukogude-liidus?id=64679738
v
Vahva arutelu.
Viin maksis 4.12, millest 12 kopikat oli pant 😉
Keskmine palk oli ca 120 rubla. Kas tänapäeval on viin kallis või odav?
Siit leiab päris hea valiku hindadest: http://arileht.delfi.ee/archive/vaata-palju-maksid-asjad-rubla-ajal.d?id=55886534
Mõned hinnad küll veidi ebatäpsed, aga see võis sõltuda, ka mis tsoonis sa elasid. Tallinn oli esimene tsoon, Pärnu II tsoon.
Jook ja joogitaara olid heas suhtes. Kelluke oli 20 kop ja taara 10 kop. Ehk meie koolipäev oli selline, et hüppasime Moltast (kpl. Moldaavia) läbi, võtsime kaks Kellukest ja taara eest sai ühe veel ja kümps jäi järgmiseks päevaks. Õllega oli sama lugu, kasti sai sedasi päris pikalt pikendada.
jmh, ostsid ühe purgi kellukest ära ja nö. elu lõpuni oli kellukesel 50% hinnasoodust 😃